// Näitused

Õnn kui … Leia oma õnnevalemi komponendid näituselt „Palju õnne!“

Sirle Roots Koolitaja, superviisor-coach
Palju õnne!? Eesti Tervisemuuseum

Praegusel aastaajal ehk ei oskagi õnnest unistada, sest tundub ju, et õnn ja õnnelik olemine käib kaasas puhkuse, suve ja merekohinaga, mitte ajaga, mil tööülesanded hiilivad nädalavahetusse, tegemist vajavate asjade nimekiri kandub sunnitult ühest päevast teise ning samasse pilti tahaks paigutada ka lapsed, mehe-naise rolli ja hetke iseendale.

Praegune Covid-19 ajastu on vaimse tervise ja heaolu teema tõstnud töö-, pere- ja eraelu keskmesse. Õige on tegeleda selle teema uurimise ja jagamisega siis, kui inimesed on valmis ja vastuvõtlikud, ent veelgi olulisem on õnne ja heaolu teemasid uurida ja enda omaks teha siis, kui kõik on hästi, kui hinges heliseb kevad ja on jaksu vastu minna igale väljakutsele. Lihtne on ju õnnelik olla headel aegadel!

Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldab vaimset tervist kui heaoluseisundit, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevaelu pingetega, suudab tulemusrikkalt töötada ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks. Hea vaimse tervise olulisteks tunnusteks on kohanemisvõime, soov ja oskus hoolida teistest ja iseendast, paindlikkus ja loovus, oskus ja tahe lahendada elus ettetulevaid probleeme ja julgus hätta jäädes abi küsida.

Oleme kuulnud väljendit, et „õnne raha eest osta ei saa“, ent kui me suuname ressursse selliste vaimse tervise probleemide nagu depressiooni ja ärevuse kõrvaldamiseks, suurendab see õnnetunnet 20%, samal ajal kui vaesuse kaotamine suurendaks õnnetunnet vaid 5%. Klassikaliselt on vaimne heaolu ja õnnetunne seotud materiaalse kindlustunde, tervise, töö ja suhetega. Vastust küsimusele, kas ma olen õnnelik või mis on õnne valem, see loetelu ei anna. Oleme harjunud kõrvutama enda heaolu ümbritsevate inimeste heaolu kirjeldusega, mis annab subjektiivse vastuse – jah, olen pigem õnnelik, või ei, ma olen pigem õnnekauge.

Milline on siis töötav õnne valem? Õnnelik elu tähendab inimestele erinevaid asju ja seepärast tuleb õnne mõiste kõigepealt lahti harutada, endal läbi tunnetada ja läbi mõelda, et siis seda oma elus rakendada.

Üks viis avastada, uurida ja mõtestada enda jaoks õnne ja vaimset heaolu on külastada Tervisemuuseumi „Palju õnne!“ näitust. Näitus on avatud 18. maist, ent nagu öeldud, koolivaheaja, suure suve ja piirangutevaba perepuhkuse ajal ei teki paljudel küsimust, kas oleme õnnelikud. Ammutame teadlikult päikesevitamiine, matkame ennastunustavalt metsas, rabas ja mere ääres ning unustame end taevas laisalt hõljuvaid pilvi vaadates unistama. See on ju õnn ja rahulolu, eks ole! Ka „Palju õnne“ näitusel räägitakse, et aju vajab puhkust – piisavalt und organismi kasvamiseks ja arenemiseks ning viljakat mitte midagi tegemise aega ehk molutamist.

Molutamise vajalikkuse kohta pakub näitus selget seletust. Nimelt: aju saab töötada kahes režiimis, „keskendunud“ ja „hajusmõtlemise“ režiimis, viimane käivitub pärast keskendunud mõtlemise perioodi. Unelushetkedel aktiveeruvad vähem seotud neuronite võrgustikud, mis aitavad tulla uudsetele vaatenurkadele ja leida lahendusi keerulistele probleemidele, mis aju keskendunud režiimis end kuidagi kätte ei anna. Sain näituselt toetavat kinnitust mõttele, et tööperioodil tõhus olemiseks on oluline võtta aega puhkamiseks, et ajus saaksid tärgata uued ideed – et oleks võimalik vaimustuda oma hajusmõtlemise taipamistest.

Tunneme ära emotsioone näitusel Tunneme ära emotsioone näitusel "Palju õnne!?". Eesti Tervisemuuseum

Ka jalutamisel, jooksmisel, matkamisel ja rühmamisel on oluline koht paljude inimeste heaolu hoidmise strateegias. Tähtis on seejuures nii keha liikumine kui ka teadlik kohaolu, et imetleda looduse küllust, mitmekesisust ja kunstiannet ojast mereni ning kollasest rapsipõllust sügavrohelise põlismetsani. Keha liigub, meel on kontaktis maailmaga ja mõte on igapäevaelu rutust eemale tõmmatud. Väärt nopped näituselt ütlevad, et juba 30 minutit liikumist päevas muudab sind õnnelikumaks, eriti kui teha seda värskes õhus või looduses. Nimelt lihaste liikudes vabastab aju virgatsaineid, mis parandavad meeleolu, suurendavad enesekindlust ja toodavad tuju tõstvaid hormoone – endorfiine. Nii et kui oled profijooksja või hobisörkija, siis utsitab sind jooksma distsipliin või eneseületuskutsung, kuid kindlasti jooksed ka seetõttu, et kogeda jooksjakaifi (ingl runner’s high), mis on pingutamisel tekkiv heaolutunne ja tugev eufooriline seisund.

Näitusel ringi käies on tore ära tabada endale omased ja igapäevakasutuses olevad õnnekäsitlused (õnn kui nauding, roheline õnn või liikumine), ent veelgi väärtuslikumad on näitusel saabuvad taipamised, millele pole osanud õnne ja heaolu otsingutel tähelepanu pöörata. Olgu see vaimne tervis ja neli kirgast kogemust noorte inimeste võitlusest vaimse tervise (uue) tasakaalu leidmisel (kogemuslood stressist, ärevusest, depressioonist ja bipolaarsest häirest) või positiivne psühholoogia ja tundetarkus, mis terminitena on küll tuttavad, kuid ei pruugi olla isiklikus kiirvalikus, et toetada oma toimetulekut ja emotsionaalset paindlikkust keerulisematel aegadel.

"Palju õnne!?". Eesti Tervisemuuseum

Julgen kinnitada, et muuseumi uksest välja astudes võid märgata, et oledki parasjagu õnnelik või et oled kogunud vihjeid, kuidas liikuda just sulle omase heaolu suunas. Lisan viis kasulikku suunaviita, mida uudistama minna:

Suunaviit nr 1 – Heaolu mõjutajad. Mine pane näpp peale teguritele, mis sinu õnnetunnet kõige rohkem mõjutavad!

Suunaviit nr 2 – Testi ennast ja saa teada, mis teeb sind õnnelikuks. Ära piirdu ühega, vaid proovi kõiki!

Suunaviit nr 3 – Emotsioonid ja nende juhtimine. Nõuanded negatiivsete tunnetega toimetulekuks ehk nn arukas sekkumine.

Suunaviit nr 4 – Positiivne psühholoogia. Positiivse psühholoogia edendaja dr Martin Seligman on välja toonud viis heaolu elementi, mida järgides saame nautida elu täiel rinnal. Kas PERMA mudel on ka sinu õnnekood?

Suunaviit nr 5 – Albert Einsteini õnnevalem A=X+Y+Z või õnne keemiline valem. Kumb sulle sobib?

Meie heaolu mõjutajad. Eesti Tervisemuuseum Meie heaolu mõjutajad. Eesti Tervisemuuseum

Uudishimulikule õnneotsijale on kokku pandud põhjalik ülevaade, mis aitab avastada ja mõtestada vaimse tervise, heaolu ja õnne retsepti selgeid ja käepäraseid komponente, aga ka sügavamat vaadet, mis innustab tegema teadlikumat tööd iseendaga.

Olgu sinu õnne valem nagu matemaatiline võrrand, pusle või mõttekaart, „Palju õnne!“ näituselt leiad sa kindlasti uusi õnne suunaviitasid, millest lähtuda ja millesse uskuda, et tunda end hästi ja elada tähenduslikku elu. Siit saad valida esmaabikarpi juhised, mis töötavad siis, kui rahulolu tase on liikunud kriitiliselt punasesse.

"Palju õnne!?". Eesti Tervisemuuseum
Viited