Õpetajate ootused muuseumiharidusele Eesti Tervisemuusemi näitel
Tervisemuuseumi sisukas õpikeskkonnas saab kooliaasta jooksul uusi teadmisi ligi 18 000 eri vanuses õpilast. Tegutseme tervislikku eluviisi propageeriva hariduskeskusena ja nii on meie õpitegevuste keskmes lõimitud teadmised tervislikust eluviisist ja inimkeha toimimisest.
Selleks et paremini mõista meid külastavate õpetajate vajadusi ja eelistusi, kogume regulaarselt tagasisidet – iga muuseumitunni kohta eraldi ning kord aastas ulatuslikuma kliendiküsitlusega. Meie eesmärk on saada ülevaade õpetajate kogemustest ning ootustest seoses kasutatavate õppemeetodite, käsitletavate teemade ja muuseumihariduse rolliga laiemalt.
Aastatel 2024 ja 2025 tehtud küsitlusele vastas mõlemal korral ligi 100 õpetajat. Enamik vastanuid õpetavad põhikoolis selle erinevates kooliastmetes.
Artiklis jätame fookusest välja konkreetselt tervisemuuseumi haridustegevusi puudutavad hinnangud ja keskendume teadmistele, mis ka teistele muuseumiharidusega tegelevatele kolleegidele võiksid huvi pakkuda.
Muuseumihariduse roll tänapäeva haridusmaastikul
Küsitlusele vastanud õpetajad toovad välja, et tänapäeva haridusmaastikul täidab muuseumiharidus olulist ja mitmekülgset rolli, pakkudes õpilastele vaheldust tavapärasest koolikeskkonnast ja avardades nende silmaringi. Muuseumi inspireerivas õpikeskkonnas toimub õppimine käed-külge-tegevuste kaudu, võimaldades praktilist kogemust ja teadmiste kinnistamist reaalelulises kontekstis. Oluliseks peetakse tugeva silla loomist teooria ja praktika vahel.
Muuseumihariduse roll haridusmaastikul. 2025. aasta küsitluse vastused Mida õpetajad ootavad?
Õpetajate vastused olid ühehäälsed – kvaliteetne muuseumitund peab olema ennekõike aktiivne ja õpilasekeskne. Lapsed ja noored peavad olema kaasatud aruteludesse, uurimistegevustesse ja käed-külge-õppevormidesse. Selline lähenemine toetab tõenduspõhiselt ka paremat teadmiste omandamist ja motivatsiooni tõusu. Õpetajad rõhutavad üldpädevuste arendamise tähtsust, näiteks loovus, koostöö- ja suhtlemisoskus ning kriitiline mõtlemine. Õpetajad ootavad muuseumitunnilt eelkõige praktilisust, võimalust viia kokku teooria ja praktika, kogeda ja näha pärisasju. Õpetajate hinnangul on väärtuslik see, kui tund toimub muuseumi näitusekeskkonnas – see pakub ainulaadset õppimisruumi, kus on võimalik vahetult kogeda ja uurida-tegutseda. Tähtsal kohal on muuseumitunni lähtumine kooli õppekavast ja seal seatud õpieesmärkide toetamine. Õpetajad ootavad, et muuseumiprogramm ei oleks pelgalt meelelahutuslik vahepala, vaid sisukas ja läbimõeldud osa õppeprotsessist.
Mis on muuseumitunnis oluline? 2024. a ja 2025. aasta küsitluse tulemused. Miks õpetajad muuseumitundidesse ei jõua?
Võrreldes 2024. ja 2025. aasta küsitluse tulemusi, on enamik hinnanguid jäänud sarnaseks, samas on proportsioonid mõnevõrra muutunud. Kõige sagedamini nimetatud põhjus on mõlemal aastal ajapuudus klassivälise õppe korraldamiseks – 2024. aastal tõi selle välja 39% vastanutest, 2025. aastal 30%. Kuigi osakaal on mõnevõrra langenud, näitab see siiski, et õpetajate töökoormus ja pingeline õppekava jätavad vähe ruumi lisategevuste, sealhulgas muuseumikülastuste planeerimiseks. Samas on 2025. aastal suurenenud nende õpetajate osakaal, kes peavad muuseumitunde rahaliselt liiga koormavaks – 30% asemel 35%. Tundub, et eriti teravalt tajutakse probleemi kaugemates asukohtades, kust muuseumikülastusele lisandub ka transpordikulu – korduvalt mainiti, et muuseum jääb asukoha poolest liiga kaugeks ning õpilaste transport on kulukas ja keeruline korraldada. Korralduslik pool – näiteks broneeringute tegemine, ajakava sobitamine ja saatjate leidmine – on samuti üks esile kerkinud murekoht, mille osakaal kasvas 2024. aasta 12%-lt 2025. aastal 16%-ni.
Põhjused, miks muuseumisse ei jõuta. 2025. aasta küsitluse vastused. Lisaks saime teada seda, et õpetajad soovivad rohkem tasuta programme (84%) ja kaugõppe võimalusi, näiteks e-õppe platvormide kaudu (65%). Väga soovitud on võimalus muuseum külla kutsuda (65%). Kokkuvõttes ootavad õpetajad muuseumihariduselt praktilist ja õpilaskeskset lähenemist, mis toetab kooli õppekava, arendab üldpädevusi ning pakub võimalust õppida käed-külge-meetodite abil autentsetes keskkondades. Samas takistavad muuseumikülastusi peamiselt ajapuudus, suured kulud (eriti transport) ja korralduslikud raskused.
