Parimad pärandiesitlused Dubrovnikus
25.–27. septembril 2019 kogunesid juba kaheksateistkümnendat korda Horvaatiasse Dubrovnikusse nii muuseumitöötajad kui ka teised minevikuhoidjad, et jagada ja vahetada kogemusi parimatest tegudest maailma kultuuripärandi kaitsmisel ja populariseerimisel. Europa Nostra, Creative Europe’i ja ICOMi ühiskonverents „The Best in Heritage“, mis sai alguse 2002. aastal, on kasvanud esimesel aastal vaid mõne esinejaga üritusest rahvusvaheliseks konverentsiks, mis tänavu tõi kokku esinejaid viielt mandrilt. Konverentsi direktor professor Tomislav S. Šola rõhutas, et sel aastal on erinevalt algusaegadest eriliselt suurt finantsilist tuge saadud ka ICOMilt.
Konverentsi kolm päeva olid täidetud väga tiheda kavaga, ettekandeid oli kokku 42 ja esinejaid veelgi rohkem, kuna mitmed ülesastumised toimusid kaasettekannetena. Kõik ettekanded tutvustasid maailma muuseumide ja teiste pärandiorganisatsioonide praeguse ajahetke parimaid saavutusi – Dubrovniku konverentsil esinevad ju eelnenud aasta muuseumide ja muude kultuuriväärtustega seotud konkursside laureaadid. Tänavusel konverentsil sai üles astuda ja ennast tutvustada ka Eesti, sest Eesti Rahva Muuseum võitis 2018. aastal Euroopa Muuseumide Foorumil Kenneth Hudsoni auhinna. Alar Karise ettekanne esitles Eesti Rahva Muuseumi kui kaasavat ja innovatiivset muuseumikeskust.
Konverentsi esimene päev algas teemablokiga, mis kandis pealkirja „Imagines“ ning mille ettekanded käsitlesid multimeedia ja uue tehnoloogia kasutamist muuseumides. Uute tehnoloogiate jõudmist kõikidesse muuseumielu valdkondadesse kinnitasid ka ettekannete teemad – alates viipekaardiga annetuste kogumisest (Šotimaa Rahvusmuuseum) kuni rahvuslike tikandite õpetamiseni muuseumi kodulehel (J. A. Comeniuse muuseum Tšehhis). Sealjuures jõutakse ühe enam arusaamisele, et multimeedia ei ole „asi iseeneses“, vaid vahend kultuuripärandi säilitamiseks, mõtestamiseks ja elavdamiseks.
Maailma kultuurilist rikkust – mida Dubrovniku konverentsil osalejad kaitsevadki –, tõestasid omal moel ka kõnepuldis üles astunud esinejad. Kui Ameerika mandrilt saabunud ettekandjad andsid oma sõnumit edasi suure kire ja härduspisaratega, siis eurooplaste ülevaated auhinnaprojektidest olid pigem asjalikud ja emotsioonivabad. Siinjuures tõstaksin esile hollandlaste ettekanded.
Hollandi Vabaõhumuuseumi ekspositsiooni, mis käsitleb teatraalselt Hollandi ajalugu, kombineerides esemed, interaktiivsuse ja audiovisuaalse meedia, tutvustasid Dubrovnikus muuseumi direktor Teus Eenkhoorn ning ruumilise ja graafilise disaini looja Herman Kossmann. Teine kõrgete auhindadega pärjatud Hollandi muuseum oli Rijksmuseum Boerhaave, mille uus ekspositsioon õpetab meid asju nägema teisiti. Rikkaliku teadusinstrumentide koguga teadusajaloomuuseum pidas oma uue ja moodsa ekspositsiooni loomisel silmas, et mingil juhul ei tohi uuendustega kaotada oma endist publikut. Dubrovnikus tutvustasid oma loomingut ekspositsiooni kujundajad Jeroen Luttikhuis ja Barend Verheijen, kuna 2018. aastal oli Boerhaave muuseum saanud preemia just kujunduse eest, kuid tänavu valiti nad Euroopa aasta muuseumiks.
Konverentsi kollektiivne žürii, st kogu auditoorium ja moderaatorid said valida välja parimad esinejad-ettekanded. Multimeedia-tehnoloogia ettekannete hulgas osutus võitjaks projekt #Romanovs100&1917LIVE, mille ettekandja oli Ivor Crotty. See innovatiivne projekt kutsus sotsiaalmeedias kõnelema lugusid sellest, mis juhtus Venemaal 100 aastat tagasi. Teiseks hääletati Austraalia Rahvusmuuseumi esindaja Sarah Ozolinsi ettekanne näitusest „Tracking the Seven Sisters“, mis Austraalias tuntud seitsme õe müüdi alusel lahkas aborigeenide ja muudelt mandritelt saabunute kokkupuutepunkte minevikus ja tänapäeval. Näituse tarbeks sõideti seitsme aasta jooksul maha 7000 km kõrbeteid ning filmiti kogukondi. Kolmandaks tuli Londoni muuseumi arheoloogiaarhiivist kõnelnud Adam Corsini ettekanne. Ettekandja tutvustas, kuidas avalikkusele näidata ja teha huvitavaks tuhanded muidu märkamatuks jäävad arheoloogilised leiud, kasutades selleks erinevaid nüüdisaegseid tehnoloogilisi vahendeid, kaasa arvatud Twitter ja Skype.
Põhiprogrammis, mis kandis nimetust „Project of Influence 2019“ valiti parimaks Indias Ladakhis LAMO keskuse konserveerimise ja uuendamise projekt, mida esitles Monisha Ahmed. Oxfordis doktorikraadi omandanud ettekandja südameasjaks oli Lehi vanalinna kultuuriline elluäratamine. Teine koht läks jagamisele kahe suurriigi esindajate vahel. USA Detroidi ajaloo ühingu esindajad Tracy Smithi ja Marlowe Stoudamire esitlesid projekti „Detroit 67: Looking Back to Move Forward“, mis käsitles Detroidi linna viimase 50 aasta teravaid probleeme ning otsis teid edasiseks. Moskvas asuva GULAGi riiklikku ajaloomuuseumi esindas selle arendusdirektor Anna Stadintšuk, kelle arendatava muuseumi kurvad ja emotsionaalsed teemad on meilegi hästi tuttavad.
Tore on tõdeda, et muuseumiinimesed üle maailma teevad oma igapäevatööd suure pühendumisega, mis väljendus kõikide ettekandjate sõnavõttudes. Konverentsi 160 osalejat kiitsid üksmeelselt heaks ühe ettekandja slaidi – „The future belongs to museums“ („Tulevik kuulub muuseumidele“) – ning seega on põhjust aasta pärast taas koguneda Dubrovnikusse, et saada osa maailma parimatest kogemustest pärandivaldkonnas.
