EMÜ Veebiajakiri

Museoloogia on lai teadusala, mis uurib muuseumide ajalugu, eesmärke ja tegevust eri perspektiividest. Museoloogia käsitleb muuseumitöö paljusid aspekte ja annab põhjaliku ülevaade kõigest muuseumitöösse puutuvast.

Museoloogia üks peateemasid on kureerimine, mis hõlmab muuseumiväljapanekute valimist, esitlemist ja selgitamist. Museoloogiatudengid õpivad, kuidas kuraatorina kasutada näituste ettevalmistamisel teadmisi oma publikust. Näituste mõte on äratada külastajates huvi ja neid harida. Sel eesmärgil pannakse muuseumis hoiul olevad artefaktid ja kunstiteosed välja nii, et need jutustavad mõnda lugu või illustreerivad mingit teemat.

Museoloogia teine tähtis osa on säilitamine – see puudutab museaalide hoidmist ja hooldamist. Säilitamine ei hõlma ainult museaalide hoidmist heas seisukorras, vaid ka nende kultuurilise, ajaloolise ja teadusliku tähtsuse mõistmist ning selle tagamist, et need aspektid jäävad alles ka järeltulevatele põlvedele.
Museoloogia hõlmab ka muuseumiharidust ehk muuseumis toimuvat õppimist. Selles valdkonnas uuritakse, mida teha selleks, et muuseumis otsekui koolis saaksid inimesed muuseumikogude varal mitmesuguseid asju teadma ja tundma õppida.

Museoloogia osa on ka muuseumide tegevuse juhtimine. Selles valdkonnas käsitletakse muuseumide juhtimisega kaasnevaid küsimusi, näiteks seda, kuidas leida muuseumi tegevuseks raha, kuidas juhtida töötajaid, teha reklaami ja kehtestada reegleid. Lisaks käsitleb see valdkond muuseume üldiselt ning uurib, milline roll on muuseumidel oma asukohas ja maailmas laiemalt.

Museoloogia ühendab antropoloogia, kunstiajaloo ja arheoloogia teemad. Antropoloogia käsitleb inimkultuure, kunstiajalugu kunsti ja selle stiile ning arheoloogia inimühiskondade ja nende asjade minevikku. See teemade kombinatsioon annab tudengitele võimaluse vaadata muuseumidele iga nurga alt.

Museoloogiast sai iseseisev teadusala 1960. aastatel, kuid tegelikult on muuseume ja nende tegevust uuritud ja kriitiliselt analüüsitud juba palju kauem. Aastate jooksul on museoloogia muutunud ning kohanenud ühiskondlike muutustega ja tehniliste uuendustega.

See kohanemine kajastub ka tänases museoloogias. Näiteks on museoloogiasse juurde tulnud digiteerimine, mis käsitleb küsimust, kuidas muuta muuseumielamus digitehnika abil haaravamaks, ja kultuuriline kaasamine, mis soosib mitmekesisust muuseumide väljapanekutes ja edendab ligipääsetavust.

Museoloogia on seega paljusid valdkondi ja teemasid ühendav lai ja muutuv teadusala, mis aitab mõista muuseumide keerukust ja põnevust. Nii, nagu muuseumid kohanevad ümbritseva maailmaga, areneb ka see põnev ja alati asjakohane teadusala pidevalt edasi.

Museoloogia kraadid

Museoloogia erialal on paljudes riikides, kaasa arvatud Šotimaal, võimalik omandada teaduskraade. Igas õppeastmes kehtivad erinevad sisseastumisnõuded, aineid läbitakse üldisemalt või süvitsi, erineb õppe kestus ning maksumus.

Esimene kraad, mida museoloogias omandada saab, on bakalaureusekraad. Bakalaureuseõppesse pääsemiseks on tavaliselt vaja keskkooli lõputunnistust. Bakalaureuseõpe kestab 3–4 aastat, mille jooksul õpitakse lähemalt tundma nii muuseume kui ka nende tähtsust. Õppe põhiteemad on muuseumide ajalugu, muuseumikogude hoidmine ja haldamine, näituste kavandamine jne. Lisaks omandatakse teadmisi mitmesugustel teistel, museoloogiaga seotud teadusaladel, nagu näiteks ajalugu, kunst, antropoloogia, arheoloogia, haridus ja ärijuhtimine.

Museoloogias on võimalik omandada ka magistrikraad. Selle eelduseks on tavaliselt olemasolev museoloogia bakalaureusekraad vms. Mõne õppekava puhul nõutakse ka eelnevat muuseumis töötamise kogemust.

Magistriõpe kestab tavaliselt 1–2 aastat ja selle aja jooksul minnakse teemaga süvitsi. Magistriõppe tudengid saavad keskenduda enim huvi pakkuvatele teemadele, nagu muuseumiharidus, kureerimine, muuseumitöö juhtimine või digitehnika rakendamine muuseumis. Lisaks saavad magistriõppe tudengid ülikoolipingis omandatut rakendada päriselus – selleks pakutakse neile sageli praktikakohta või mõnda suurt lõpuprojekti.

Kõige kõrgem museoloogiakraad on doktorikraad. Doktoriõppesse pääsemiseks on tavaliselt vaja magistrikraadi ja tõendatud teadustöö oskust. Õpe võib kesta kuni viis aastat, mille jooksul tehakse palju teadustööd mõnes konkreetses museoloogia valdkonnas. Museoloogia doktorantidelt eeldatakse, et nad annavad oma suure teadusprojektiga ehk väitekirjaga museoloogiasse midagi uut juurde.
Museoloogiakraadi omandamise maksumus sõltub väga paljudest asjaoludest, näiteks mis kraadi või millises kõrgkoolis omandatakse ja kus see kool asub. Era- ja välismaa koolides maksab kraadiõpe tavaliselt rohkem. Tudengid võivad oma kulude katteks taotleda stipendiumi, käia õpingute kõrvalt tööl või võtta laenu.

Kokkuvõtvalt on museoloogias võimalik omandada kolm eri kraadi ja igaühel neist on oma eesmärk. Bakalaureuseõppes omandatakse museoloogia põhiteadmised, magistriõppes käsitletakse spetsiifilisemaid teemasid ning doktoriõppes tehakse juba ise teadust.

Omandatavad teadmised

Museoloogiakursustel käsitletakse mitmesuguseid teemasid ning õpetatakse kõike muuseumis töötamisega seonduvat.

Museoloogiaõppe üks esimesi kursusi on muuseumide ajalugu. Sellel kursusel räägitakse sellest, kuidas muuseumid on aja jooksul muutunud. Käsitletakse kõike alates erakogude muutumisest avalikeks kogudeks kuni selleni, kuidas on muutunud museaalide kogumine, eksponeerimine ja selgitamine. Kõne alla tuleb ka teema, kuidas on muuseume mõjutanud ühiskondlikud muutused.

Muuseumi juhtimise kursusel õpetatakse tudengeid muuseumi juhtima. Käsitletakse tulevikuplaanide koostamist, töötajate juhtimist, eelarvet, turundust, avalikkussuhteid ja raha hankimist. Lisaks tuleb juttu muuseumi juhtimisega kaasnevatest õiguslikest ja eetilistest küsimustest.

Muuseumikogude hooldamise ja haldamise kursusel õpetatakse tudengeid muuseumikogusid hooldama ja haldama. Uuritakse, kuidas käidelda museaale, dokumenteerida nende seisukorda, vältida nende kahjustumist ja koostada muuseumikogu reegleid.

Näituste arendamise kursusel räägitakse näituste koostamisest ja kujundamisest. Õpitakse kõike sellega seonduvat alates idee esitamisest ja läbitöötamisest, näituse kujundamisest ja väljapanekust kuni tehtu hindamiseni. Arutletakse ka selle üle, mida ja kuidas selgitada, kuidas tagada selgituste arusaadavus ja kuidas külastajaid kaasata.

Muuseumihariduse kursusel räägitakse muuseumi õpetajarollist. Tudengid õpivad looma ja ellu viima haridusprogramme, koostama õppematerjale, kaasama sihtrühmi ning oma haridustöö tõhusust hindama.

Museoloogia ei ole pelgalt teoreetiline teadusala, sest museoloogiatudengid omandavad ka praktilisi, päriselus kasulikke oskusi.Õpitakse näitusi kokku panema. Õpitakse, kuidas valida ja selgitada museaale, leida teemat ja jutustada lugu. Õpitakse museaale käsitsema, korrastama ja säilitama. Õpitakse looma ja ellu viima haridusprogramme ja üritusi ning koostama õppematerjale mitmesugustele sihtrühmadele. Õpitakse museaale säilitama ja restaureerima. See oskus on tähtis muuseumis töötavatele konservaatoritele.

Selleks et tudengid saaksid õpitut ka päriselus rakendada, pakuvad paljud koolid praktikumi, muuseumis töötamise ja suure lõpuprojekti võimalusi. Tänu sellele saavad tudengid n-ö omal nahal teada, kuidas muuseumid töötavad, millised on nende probleemid ja kuidas oma tööd hästi teha.

Kokkuvõtvalt annavad museoloogiaõpingud tudengitele valdkonnast hea ülevaate. Praktilised teadmised ja oskused, mille nad omandavad, valmistavad nad ette töötamiseks mitmesugustel kohtadel muuseumides. Museoloogia seob ainulaadsel viisil teoreetilise ja praktilise õppe ning valmistab tudengid ette reaalseks muuseumitööks.

Töövõimalused

Museoloogiakraadiga võib saada mitmesuguseid põnevaid töid muuseumides, kultuuri- ja ajaloopärandiga tegelevates organisatsioonides ja mujal. Nii, nagu museoloogia ise on mitmepalgeline teadusala, on kirev ka sellel omandatav oskustepagas ja tööpõld, kuhu museoloogiakraadiga jõuda võib.

Muusuemihariduse omandanud saavad töötada kuraatoritena. Kuraatorite töö on muuseumikogusid koguda, hallata ja esitleda. Lisaks uurivad nad museaale ja artefakte, selgitavad nende ajalugu ja kultuurilist tähtsust ning koostavad põnevaid ja harivaid näitusi. Paljud kuraatorid keskenduvad ainult ühele valdkonnale, näiteks kunst, ajalugu, looduslugu või antropoloogia.
Muuseumiõpetajad koostavad ja viivad ellu haridusprogramme, mis on suunatud eri sihtrühmadele, näiteks koolid, pered ja täiskasvanud. Nad kavandavad ekskursioone, töötube, loenguid ja interaktiivseid tegevusi, mis võimaldavad külastajatel museaalidega suhestuda ja neist õppida.

Näitusekujundajad koostavad muuseumikogusid tutvustavaid põnevaid päriselulisi ja veebinäitusi. Selle töö jaoks on vaja kunstilist, tehnilist ja tõlgenduslikku taipu, sest eesmärgiks on visuaalselt haaravad, kergesti mõistetavad ja informatiivsed näitused.

Arhivaarid hooldavad ja haldavad ajaloolisi ürikuid, fotosid, kaarte jms arhiivimaterjali. Lisaks teevad nad arhiivimaterjali kättesaadavaks teadlastele ja laiemale üldsusele.
Koguhoidja hooldab ja haldab muuseumikogu. Koguhoidja ülesanne on koostada museaalide kataloogi, korraldada konservaatorite tööd, hallata hoiuruume ning ajakohastada kogude andmebaase.
Museoloogiakraadi omandanud tudengid võivad tööd leida ka kultuuri- ja ajaloopärandiga tegelevates organisatsioonides, nagu kultuuripärandi organisatsioonid. Need kaitsevad ja propageerivad kultuuripärandit ning pakuvad selliseid töökohti, mis on seotud kultuuripärandi tõlgendmise ja säilitamise või asjaomaste programmide koordineerimisega.

Kui museoloogiatudeng on õpingute ajal keskendunud näiteks kunstiajaloole, võib ta tööd leida oksjonimajades, kus tema tööks saab kunstiteoste jms väärtasjade hindamine, hinna määramine ja müümine.

Museoloogiakraadiga saab töötada arhiivides, kus tuleb hoida ja hallata ajaloolisi ürikuid ning teha need kättesaadavaks huvilistele.

Museoloogiakraad pakub ka uusi võimalusi digiteerimise valdkonnas, kus on vaja digiteerida ja korraldada kogusid ning neid veebis välja panna. Kultuurinõustamist pakkuvad ettevõtted on abiks näiteks näituste kavandamisel ja kujundamisel ning sihtrühmade kaasamisel.

Museoloogiaharidusega on võimalik saada väga erinevaid töid, millest igaüks pakub kordumatut võimalust pühenduda meie kultuuri- ja ajaloopärandi säilitamisele, selgitamisele ja tutvustamisele. Olenemata sellest, kas sind huvitavad muuseumid traditsioonilises või kultuuripärandi valdkond laiemas mõttes, võib museoloogiaharidus anda edukaks hakkamasaamiseks vajalikud teadmised ja oskused.

Museoloogia üks meeldivamaid aspekte seisneb selles, et see on kutsumusel põhinev valdkond. Inimesed, kellele see teadusala meeldib, suhtuvad ajalukku, kunsti, kultuuri või teadusesse kirega ning tahavad seda jagada teistegagi. Museoloogiakraad annab võimaluse teha oma kutsumusest rahuldust pakkuv töö, kus saab aidata kaasa teadmiste säilitamisele ja levitamisele.

Neile, kes tahavad muuseumide valdkonnas karjääri teha, võib museoloogiakraad, eriti magistri- ja doktorikraad avada uksi kõrgematele kohtadele. Museoloogiakraad on tööandjatele märk, et inimene tunneb muuseumitöö vastu tõsist huvi ning tal on olemas selleks vajalikud teadmised ja oskused.

Nagu paljud teisedki valdkonnad, areneb ka muuseumide valdkond pidevalt edasi: sünnivad uued tavad, võetakse kasutusele uut tehnikat, muutuvad ühiskonna ootused. Nii näiteks on digitehnika põhjalikult muutnud muuseumitöö paljusid aspekte alates muuseumikogude haldamisest kuni külastajate kaasamiseni. Pädevuse säilitamiseks peavad muuseumitöötajad pidevalt oma teadmisi ja oskusi edasi arendama, milleks tuleb osaleda koolitustel, kursustel, seminaridel ja isegi kraadiõppes.

Nagu kõrghariduse puhul ikka, võib ka museoloogiakraadi omandamine olla üpris kulukas. Lisaks võivad muuseumitöötajate palgad eriti karjääri alguses olla võrreldes teiste valdkondadega väikesed.

Ainulaadne rännak

Muuseumide valdkonnas on palju häid võimalusi, aga ka mitmesuguseid karisid, seepärast on tähtis enne museoloogia valimist põhjalikult uurida, mis see teadusala on ja mis sellega kaasneb. Selleks tasub pöörduda museoloogiakursusi pakkuvate kõrgkoolide poole, suhelda muuseumivaldkonnas töötavate inimestega, käia muuseumides ja kultuuripärandi üritustel ning isegi töötada muuseumis praktikandi või vabatahtlikuna.

Igatahes loob museoloogiakraad eeldused rahuldust pakkuvaks karjääriks neile, kes leiavad, et muuseumidel on ühiskonnas väga tähtis roll. Sellistele inimestele võib museoloogiakraad anda rahuldust pakkuva töö, kus saab mõttekalt kaasa aidata inimkonna kollektiivsete teadmiste ja arusaamade säilitamisele ja levitamisele.

Lisateave

Artikkel on lühendatult tõlgitud ajakirjast MuseumNext, https://www.museumnext.com/article/what-is-a-museum-studies-degree-your-ultimate-guide-to-museum-studies/

Autor Rebecca Carlsson on kunstiajakirjanik. Ta on kirglik nüüdiskunsti austaja ja kui ta parasjagu muuseumidest ei kirjuta, võib teda leida neis aega veetmas.

Veebiajakiri MuseumNext pakub kaasahaaravat, asjakohast ja paindlikku veebiõpet muuseumitöötajatele, kes tahavad end oma valdkonnas täiendada.