EMÜ Veebiajakiri

Roheline muuseum Eestis

Rohelise muuseumi süsteemi töötas välja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus koos Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) Eesti rahvuskomiteega. 2022. aastal pälvis esimesena tunnustuse Kumu kunstimuuseum. Möödunud sügisel toimus ICOM Eesti eestvedamisel põhjalik rohelise muuseumi süsteemi koolitustesari ja koolitustega on plaanis jätkata ka edaspidi. Tänaseks on märgis viiel Eesti muuseumil – peale Kumu veel Eesti Rahva Muuseumil, Tartu Ülikooli muuseumil, Tartu Ülikooli loodusmuuseumil ja botaanikaaial ning Eesti Piimandusmuuseumil.

Rohelise muuseumi märgis on maailmas ainulaadne – teistes riikides on muuseumid rakendanud valdkonnaüleseid ökomärgiseid, kuid üksnes muuseumidele mõeldud märgist nagu meil, mujal ei leidu. Rohelise muuseumi süsteemi välja töötades arvestati ka teiste valdkondade parimaid praktikaid, näiteks turismiettevõtetele mõeldud rahvusvahelist Green Key ökomärgist. Süsteemi loomise üks eesmärke oligi, et lihtsad keskkonnajuhtimissüsteemid, nagu roheline kontor ja roheline muuseum, oleksid Eestis sarnase struktuuriga ja ühiselt hallatavad. Lisaks on rohelise muuseumi kriteeriumide väljatöötamisel silmas peetud nende rakendatavust kõigis Eesti muuseumides. Rohelise muuseumi süsteemi haldab ja tunnistusi annab välja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon.

Rohelise muuseumi tunnistusega muuseumides on huvitavaid näiteid keskkonnahoiust ja keskkonnateadlikkuse edendamisest. Tartu Ülikooli loodusmuuseumil on pea 100 haridusprogrammi, millel on Eesti Keskkonnahariduse Ühingu kvaliteedimärgis. Eesti Rahva Muuseumis vähendatakse jäätmeteket, suunates erinevad materjalijäägid taaskasutamiseks Pallase kunstikoolile. Leidlik näide on ka banaanikastide kasutamine ERMi uude majja kolimisel– kastid on siiani hoiul ja neid on laenatud ka teistele muuseumidele. Tartu Ülikooli muuseum pälvis Eesti muuseumide aastaauhinna 2022. aasta kevadel toimunud kogukonnafestivali „Toome müks“ eest, mille korraldamisel lähtuti Tartu 2024 jätkusuutliku üritusekorraldaja meelespeast. Tartu Ülikooli botaanikaaias investeeritakse järk-järgult hoonete energiatõhususe suurendamisse, et vähendada oma tegevusega seotud ressursikulu.

Rohelise muuseumi süsteem aitab keskkonnategevuste parendamisele kaasa ka koostöö ja jätkusuutlikkuse parimate praktikate vahetamise kaudu. Eesti esimene roheline muuseum Kumu on hetkel välja töötamas näituse keskkonnajalajälje arvutusmudelit ja jätkusuutliku näituse juhendit. Valminud juhend tehakse kättesaadavaks kõigile muuseumidele. See on hea näide, kuidas muuseum arendab jätkusuutlikkust edasi rohelise muuseumi kriteeriumide väliselt, võttes ette praktilise väärtusega ambitsioonika projekti. Muuseumide keskkonnahoiu arendamisest saavad eeskuju võtta ka teised kultuuriasutused, kuivõrd peamised rohelise muuseumi süsteemi osad on seotud üldiste keskkonnajuhtimise põhimõtetega, nagu struktuuri loomine, töötajate kaasamine, igapäevane keskkonnategevus ja sotsiaalne vastutus. Eesti kultuuriasutused väärtustavad keskkonnahoidu ja Kultuuriministeerium korraldab sel aastal kogu valdkonnale suunatud keskkonnahoiu koolitussarja

Muuseumide kestlikkuse arendamisel on Eestis ka proovikive. Kasvuhoonegaaside heitest räägitakse jätkusuutlikkuse kontekstis palju, kuna see on üks võimalus oma kliimamõju mõõta. Samavõrd oluline on aga seada eesmärke selle vähendamiseks. Muuseumide kasvuhoonegaaside heitest moodustab olulise osa hoonete energiatarbimine. Arvestades, et muuseumihooneid on eri vanuses ja seisukorras, on üks väljakutseid kindlasti energiatõhususe parandamine. Ühest küljest nõuavad kogud säilitamiseks temperatuuri, valguse ja õhuniiskusega seotud eritingimusi. Teisest küljest ei ole muuseumidel, millel hoone ei ole muuseumi halduses, võimalik ise valida rohelise energia paketti, millega oma keskkonnajalajälge vähendada. Muuseumide energiakasutuse vähendamine vajab investeeringuid ja koostööd muuseumiväliste osapooltega.

Keskkonnahoidlikud muuseumid mujal Euroopas

Keskkonnahoiu programme on muuseumides kasutusel üle kogu maailma. Muuseumid taotlevad nii valdkonnaüleseid keskkonnamärgiseid kui ka täidavad organisatsioonisiseseid põhimõtteid ja eesmärke.

Austrias rakendavad muuseumid valdkondadeülest riiklikku keskkonnamärgist „Austria ökomärgis“ (Österreichisches Umweltzeichen). See on Austrias laialt levinud eri toodetel ja teenustel, sealhulgas alates 2018. aastast ka muuseumides. Sertifikaadiga on tänaseks tunnustatud 26 Austria muuseumi.[1] Märgise kriteeriumid hõlmavad nagu Eesti rohelise muuseumi süsteemgi nii juhtimist ja töötajate kaasamist kui ka muuseumihoone haldamist. Erinevalt rohelisest muuseumist peavad Austria ökomärgisega muuseumid aga vastama ka spetsiifilisematele nõuetele, näiteks kasutama 100% ulatuses taastuvenergiat ja pakkuma toitlustuses ettenähtud määral kohalikku ja mahetoitu.[2] Muuseumide hoogsast märgise rakendamisest on inspiratsiooni saanud ka teised Austria kultuuriasutused ja märgise kriteeriumid on nüüdseks laienenud ka teatritele, kinodele ja filmitootjatele.

Ka meie naaberriikides on muuseumid võtnud suuna keskkonnamõju vähendamisele. Soome rahvusgalerii on arendanud keskkonnahoiuprogrammi „Roheline käejälg“ (Vihreä kädenjälki). Strateegia eesmärk on muuta rahvusgalerii muuseumide tegevus 2035. aastaks süsinikuneutraalseks ja aidata kaasa Soome riigi kliimaeesmärgi saavutamisele. Rahvusgalerii muuseumide keskkonnaprogrammi saavutuste hulgas on koostöö alustamine Helsingi muuseumidega kunstiteoste transpordil ja plastitarbimise vähendamine pakkematerjalide taaskasutuse abil. Lisaks „Rohelise käejälje“ lubadustele rakendavad rahvusgalerii muuseumid keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ka Soome Ekokompassi ökomärgist.[3]

Euroopa muuseumidest paistab jätkusuutlikusega silma Bilbao Guggenheimi muuseum Hispaanias. See on üks esimesi muuseume maailmas, mis mõõdab oma CO₂-jalajälge, sealhulgas kaudset heidet, mis tuleneb kunstiteoste transpordist ja pakkimisest, näituse tootmisest ja töötajate liikuvusest. Nende andmete põhjal saadi teada muuseumi keskkonnamõju ja pandi paika oma säästva arengu tegevuskava eesmärgid. Muuseumi 2023. aasta tegevuskava sisaldab energiatõhususe meetmeid, mis põhinevad süsteemide optimeerimisel ja tehnoloogial. Muuseumi ruumides hoitakse paindlikumat temperatuuri- ja niiskusvahemikku, mis on kohandatud väliste ilmastikutingimustega – suvel on muuseumis kuni 23 kraadi ja talvel minimaalselt 19 kraadi. Muudatus tehti asjatundjatega konsulteerides ja selle tulemuseks on energiakulu vähenemine.[4,5]

Tänapäeva jätkusuutlikke muuseume iseloomustab energiatõhusus, säästvad majandamistavad ja võime parandada üldsuse keskkonnateadlikkust. Eesti muuseumid on oma keskkonnategevusega järele jõudmas teiste arenenud riikide kestlikele muuseumidele. Hea meel on tõdeda, et muuseumid tegelevad keskkonnahoiuga aina enam ja kultuuriasutused tajuvad oma rolli kaasarääkijaina üha olulisemaks muutuvatel keskkonnateemadel. Eesti muuseumide suur huvi rohelise muuseumi süsteemi vastu annab lootust, et keskkonnahoiu ja kestlike põhimõtete rakendamine on muutumas osaks muuseumide igapäevategevusest.

[1] https://www.umweltzeichen.at/en/culture/museums

[2] https://www.umweltzeichen.at/file/Guideline/UZ%20200/Long/Ec200_R7.0a_Tourism-and-Leisure-time-Industry_2018.pdf

[3] https://www.kansallisgalleria.fi/en/vastuullisuus

[4] https://www.guggenheim-bilbao.eus/en/about-the-museum/sustainability

[5] https://www.museumnext.com/article/sustainability-strategies-for-exhibitions/