EMÜ Veebiajakiri

Etteruttavalt tuleb mainida, et digiriigile kohaselt on järgmise aasta kevadel turule tulev Eesti muuseumikaart planeeritud vaid digitaalsena. Et aga mitte hakata jalgratast leiutama, kutsuti Eesti muuseumirahvale oma kogemusi jagama rahvusvahelised eksperdid Soome ja Hollandi muuseumikaardi meeskonnast.
Soome muuseumid alustasid oma valdkonnas uut ajaarvamist 2015. aastal, kui võeti kasutusele Soome muuseumikaart, ütles Soome Rahvusgalerii juht Kimmo Levä. Kui varem olid muuseumide sissetulekud ja külastajate arv aastaid sama, siis tänu muuseumikaardi tulekule on tänaseks saavutatud kõik seatud eesmärgid. Piletimüük kasvas viie esimese aastaga 100% ning süsteemiga rahulolu protsent nii muuseumijuhtide kui ka kaardiomanike seas on jätkuvalt kõrge.

Isegi karantiin ei pidurdanud kaardiostjaid

Anna Pirvola Soome muuseumikaardi meeskonnast tõi välja kaardiomanike uskumatu lojaalsuse – kaarti pikendati ka ajal, kui muuseumid olid riigi otsusega epideemia tõttu suletud. Pirvola lükkas ümber Eesti muuseumitöötajate kõhklused, nagu võidaks muuseumikaardist vaid suured ja tuntud muuseumid. Võrgustikuga liitumisest said kasu muuseumid üle riigi – hästi mõjus see nii külastajate arvule ja mitmekesisusele, sissetulekutele ja nähtavusele kui ka ühisele turundusele ja mainele. Oodatust väiksemaks jäid sissetulekud vaid muuseumipoodides ning senisest vähem ostetakse muuseumide enda aastapileteid.
Muuseumikaardi kasutuselevõtt on toonud kaasa olulise muutuse soomlaste mõtteviisis. Hannele Valkeeniemi Soome Instituudist rõhutas, et talle kui Soome muuseumikaardi omanikule annab kaart tunde, et muuseumi külastamine on sarnaselt raamatukogukülastusega tasuta ja osa tema igapäevaelust. Võrreldes jõusaalikaartide või meelelahutusteenustega, nagu Netflix ja Spotify, on muuseumikaart tema hinnangul siiski odav ja kättesaadav vaba aja veetmise vorm.
Andres Arendi Eesti Tervisemuuseumist sõnas, et väiksemad, piiratud turunduseelarvega muuseumid näevad loodavas Eesti muuseumikaardis suurt potentsiaali vaba aja sisustamiseks, „õppimiseks nagu muuseas“ ning kultuuriteenuste pakkumiseks ja levitamiseks. Ta usub lootusrikkalt, et suudetakse kasvatada esma- ja korduvkülastuste arvu ning tuua muuseume publikule lähemale. Samuti peaks kaart soodustama tihedamat muuseumidevahelist koostööd.

Reitinguid jagavad lapsed

Kui soomlaste muuseumikaart on eelkõige mõeldud täiskasvanutele, siis Ellen Bakema Hollandist rääkis sellest, kuidas kõnetada lapsi nii, et nad tunneksid ennast muuseumi külastades tähtsana, ja kuidas noorte arvamus muuseumist omandaks ka laiema kõlapinna.
Hollandis saab lastele osta muuseumipassi ning selle omanikke kutsutakse andma muuseumidele tagasisidet. Konkursi võitnud muuseumid saavad õiguse kasutada märgist „Laste poolt heaks kiidetud muuseum“, mis on perede jaoks kvaliteedimärk muuseumikülastuse kavandamisel.
Seminaril selgus seegi, et muuseumikaart pole võluvits ning palju sõltub muuseumidest endist – mida ja kuidas külastajatele pakutakse. Muuseumikaardi süsteemgi vajab pidevalt arendustööd, et see oleks võimalikult mugav kasutada nii muuseumil kui ka kaardiomanikul. Oluline on ka kogutud tagasiside ja andmete analüüsimine, et muuseumikogemust veelgi paremaks ja atraktiivsemaks muuta.
Lõpetuseks ütlesid Soome esinejad, et meeles tasub hoida seda, et peamised kaardikasutajad on kohalikud elanikud. Kui aga Eesti kaart edukalt käivitub, siis saavad edasiste võimalike ühistegevuste raames võita sellest naabrid nii siin- kui ka sealpool Soome lahte.