EMÜ Veebiajakiri

1. Programmi algatamine ja kavandamine

Fondazione Musei Civici di Venezia (MUVE) koondab ühtteist muuseumi: Doodžide palee, Museo Correr, Püha Markuse katedraali kellatorn, Ca’ Rezzonico – 18. sajandi Veneetsia muuseum, Palazzo Mocenigo – kangaste, rõivaste ja parfüümide ajaloo uurimiskeskus, Carlo Coldoni majamuuseum, Ca’ Pesaro – rahvusvahelise moodsa kunsti galerii, Fortuny muuseum, Murano klaasimuuseum, Burano pitsimuuseum ja Veneetsia loodusloomuuseum. Hiljuti lisandus veel kaks tähtsat partnerlust väljaspool ajaloolist kesklinna – Candini kultuurikeskus ja Mestres asuv Forte Marghera.

MUVE uhkuseks on tohutu kultuuripärand, mis hõlmab rohkem kui 700 000 kunstiteost, viit spetsialiseerunud raamatukogu, fotoarhiivi ja hästivarustatud laohoonet Marghera sadamapiirkonnas Vega ladudes. MUVE on seda rikkalikku ja keerukat muuseumide süsteemi hallanud, kaitsnud ja edendanud alates organisatsiooni asutamisest 2008. aastal. Peale traditsioonilise muuseumitöö (taastamine, konserveerimine, uurimine, tutvustamine) osutab MUVE pidevas dialoogis piirkonna ja selle külastajatega väga mitmesuguseid kultuuriteenuseid: teadusuuringud, koolitus, teabelevi, õpetamine ja ürituste korraldamine (MUVE, 2022).

MUVE korraldab mitmesuguseid avalikke üritusi ning tema haridusosakond pöörab suurt tähelepanu sotsiaalsele kaasamisele ja sellega seotud küsimustele. Kõiki MUVE haridustegevusi saab kohandada konkreetsete vajadustega ning need haaravad mitmekesist publikut. Nende tegevuste eesmärk on edendada integratsiooni, suhtlust ja kultuurivahetust. Näiteks on MUVE haridusosakond algatanud koostöö piirkonna mitme asutusega alates Veneetsia sotsiaalse sekkumise, kaasamise ja vahendamise teenistusest ja lõpetades provintsi täiskasvanuhariduse keskusega CPIA, mis teenindab Veneetsiat, Mestret ja Margherat. Nendes tegevustes edendati MUVE muuseumides kultuurivahetust, keeleõpet ja kunstitöötube. Tähtsal kohal on ka ühistegevused Veneetsia ja provintsi päevakeskustega, kus pakutakse mitmesuguseid sotsiaalabiteenuseid puudega inimestele, eakatele ja teistele. Koostöös töötati välja kognitiivsete häiretega või muude erivajadustega lastele ja täiskasvanutele mõeldud kursused ja töötoad. Alates 2013. aastast hoolitsetakse erivajadustega muuseumikülastajate eest koostöös Itaalia pimedate ja vaegnägijate ühingutega.

Koostööprojektide seas uusim on Veneetsia Giudecca naistevanglas korraldatud programm „Tutvus Veneetsiaga“, milles MUVE haridusosakond koostöös vangla haridustöötajatega edendab sotsiaalset kaasatust pärandihariduse ja kultuuridialoogi kaudu. Nimelt palusid vangla haridustöötajad MUVE haridusosakonnalt abi, et luua Veneetsiat ja selle muuseume tutvustav programm. Veneetsia Giudecca naistevangla asukate seas on ka muudes Itaalia linnades ja Veneetsia lennujaamas vahistatuid (Gazzola, 2022). Naised on eri vanuses, rahvusest ja kultuuritaustaga. Vahistatud viidi otse vanglasse (ibid.), mistõttu nad tõenäoliselt ei jõudnud linna ja selle saartega tutvuda. Vangla asub Giudecca saarel vanas kloostris, mis asutati 12. sajandil ja on ligipääsetav ainult veeteed pidi.

MUVE haridusosakonnal paluti välja töötada interaktiivne õpetlik kunstitegevus, mida vangid saaksid iseseisvalt praktiseerida ning mis pakuks neile vabadel hetkedel oma kambris tegevust. Eesmärk oli soodustada eri kultuuritaustaga osalejate vahel kaasavat dialoogi, tutvustades neile samal aja Veneetsia linna ning edendades sotsiaalset ühtekuuluvust ja integratsiooni.

Programmi üldeesmärgi saavutamiseks seati järgmised alameesmärgid:
– töötada välja Veneetsia lugudel ja digivahenditel põhinev tegevus, et panna eri vanuses, rahvusest ja kultuuritaustaga naisi omavahel vestlema;
– tutvustada Veneetsia linna ja selle muuseumides säilitatavat kunsti ligitõmbaval viisil eri vanuses, rahvusest ja kultuuritaustaga naistele;
– ergutada loomingulist eneseväljendust ning luua sidet Veneetsia ajaloo ja kultuuripärandiga olukorras, kus naistevangla eri vanuses, rahvusest ja kultuuritaustaga asukad ei ole Veneetsiat väljaspool vanglamüüre kogenud;
– pakkuda eneseteostust võimaldavat kunstilist tegevust, mida vangid saavad ise edasi arendada ja korrata;
– toetada vangide lootust paremale tulevikule;
– tutvustada kultuuri kui vahendit, mis loob sotsiaalset kaastatust ja sidet Veneetsiaga.

Metoodika hõlmas kaht tegevust, mida sooritati vanglas toimunud neljal üritusel 22. ja 29. märtsil ning 5. ja 12. aprillil 2022. Neil päevil toimus kaks koolitust, kaks digiesitlust (üks Veneetsia linnast ja muuseumidest, teine iidsest köitmiskunstist) ja kaks kunstitöötuba, mille korraldas MUVE haridusosakond koos vangla haridustöötajatega. Programmis osalejate väljavalimiseks kasutati kaht vangla olemasolevat koolituskursust – itaalia keele kursus ja üldine keskkoolikursus, mille raames õpetatakse vangidele mitmesuguseid õppeained. Kokku osales programmis kakskümmend eri rahvusest, vanuses ja kultuuritaustaga täiskasvanud naist.

Veneetsiaga tutvumise programmis katsetati uut kultuuridevahelise dialoogi edendamise metoodikat vanglakontekstis ning võeti Veneetsia ja tema muuseumide ajaloolise ja kunstipärandi tutvustamise kaudu kaasav lähenemisviis. Vangla sisekorra tõttu ei saanud üritusi salvestada, kuid vangla haridustöötajad dokumenteerisid esitlused ja vangide loomingu fotodel. Nende tegevuste sooritamiseks loodud vahendeid (digiesitlused, töölehed jms) ja vangide loomingut levitati MUVE haridusosakonna ühismeediakanalite kaudu.

2. Programmi elluviimine

Programm „Tutvus Veneetsiaga“ töötati välja järgmiste tööetappide kaupa.

Eelplaneerimine: september 2021 – veebruar 2022
Olles koostöös vangla haridustöötajatega kogunud vajalikke andmeid vangla igapäevaelu korralduse kohta, samuti andmed vangide vanuse, rahvuse, kultuuritausta, keeleoskuse taseme ja käeliste oskuste kohta, sõnastas MUVE haridusosakond programmi eesmärgid ning kooskõlastas programmi tegevused ja nende sooritamise viisi.

Tegevuste katsetamine (märts 2022 – aprill 2022)
Programmi kaks tegevust korraldati nelja üritusena: kaks neist itaalia keele kursustel osalejatega (22. märtsil ja 5. aprillil), kus parema arusaadavuse huvides kasutati nii suulises suhtluses kui ka digiesitlustes lihtsamat itaalia keelt, ning kaks keskkoolikursusel osalejatega (9. märtsil ja 12. aprillil), kus kasutati edasijõudnute tasemel itaalia keelt.

Esimene üritus (22. ja 29. märts)

Esimene üritus algas rahulikus õhkkonnas rühmategevusega, et saavutada osalejate ja haridustöötajate dialoog. Pärast lühikest esitlust paigutas iga osaleja suurele planisfäärile kauni Murano klaashelme oma päritoluriigi kohta. Sellesama klaashelme, mille olid valmistanud Murano saare klaasimeistrid, said kõik osalejad programmis osalemise eest pärast kingituseks.

Esitluste ajal meenutasid osalejad oma kodumaad, peret ja sugulasi. Väga oluline oli neid liigutavaid mälestusi ja mõtteid kuulata. Järgmises rühmategevuses paluti igal naisel ette kujutada, missugune on Veneetsia väljaspool vanglatrelle. Kõik vastused märgiti tahvlile. Mõned vastasid „lennujaam“, teised „paadid“, „restoranid“ ja „vabadus“.

Seejärel tutvustati osalejatele digiesitluse ja lugude kaudu Veneetsia linna, selle geograafiat ja kuulsaid maamärke, millest enamik ei olnud vangidele tuttavad. Seejärel tutvustati muuseumi mõistet.

Ürituse teises osas julgustati osalejaid jagama isiklikke esteetilisi ja emotsionaalseid reageeringuid Veneetsia tähtsamatele kohtadele ja sümbolitele. Osalejad pidid digiesitluses kajastatud teemadel koostama oma isikliku Veneetsia stendi (Foto 1). Stende viimistleti üritusele järgnenud päevadel vangla haridustöötajate abiga.

Foto 1. Veneetsia huvipaikade ja sümbolite esitlus ühe osaleja isiklikul stendil.

Teine üritus (5. ja 12. aprill)

Teine üritus oli praktilisemat laadi. Kõigepealt esitleti osalejate stende, mille nad olid koos vangla haridustöötajatega lõpule viinud. See andis võimaluse jagada esimesel kohtumisel käsitletud küsimusi ning kinnistada teadmisi Veneetsia tuntud paikadest ja muuseumi mõistest.

Seejärel küsiti osalejailt uuesti, mis on Veneetsias väljaspool vanglamüüre. Nad vastasid: „sillad“, „Püha Markuse kirik“, „Püha Markuse lõvi“, „paleed“, „saared“ jne. Kõik need olid esimesel üritusel käsitletud teemad, mis näitas, et osalejad olid õpitut mõistnud.

Olles vaadanud lühikest digiesitlust Veneetsiast kui raamatulinnast ning lähedalt uurinud ja katsunud kangatükkidest ja tselluloosist käsitsi valmistatud paberiprototüüpe, osalesid vangid iidsest köitmiskunstist inspireeritud köitmise töötoas (Foto 2).

Foto 2. Teise ürituse köitmistöötoas kasutatud materjalid ja töövahendid.

Köidetud märkmike kaaned kaunistati MUVE kogude kunstiteoste ainetel (joonis 3).

Joonis 3. Mõned köitmistöötoas valminud märkmikud.

3. Hindamine ja järeltegevus

Osalusmeetodite – vaatlus, suunatud vestlused, pisteliselt korratud avatud küsimused – abil jälgiti vangide osalemist programmis. Programmi ürituste ja tulemuste tugevusi ja nõrkusi analüüsides selgitati välja õppetunnid programmi täiustamiseks juhul, kui seda korratakse järgmiste osalejatega. Iga ürituse kohta koostati üksikasjalik aruanne, mis sisaldas osalejate tagasisidet.

Vangla haridustöötajad andsid kogemusele positiivse hinnangu, kiitsid MUVE haridusosakonda pühendatud aja, mõistmise ja empaatilise suhtumise eest inimestesse, kes elavad tavaelust niivõrd teistsuguses olukorras, nagu seda on vangla. MUVE-l paluti programmi järgmisel aastal korrata.

Ka osalejatelt saadi positiivset tagasisidet. Vangid kujundasid stende huvi ja süvenemisega ning paigutasid need hiljem oma kambris voodi kõrvale lauale. Vangid täiustasid eelkõige oma käelisi oskusi ning õppisid iseseisvalt lihtsatest materjalidest märkmikke valmistama. Mõned kirjutasid märkmiku kaanele oma lapse nime, teised kasutasid märkmikku kirjutamiseks või joonistamiseks.

Vangla haridustöötajad on linnas orienteerumise, saarte, paleede ja muude huvipaikade, näiteks vangla asupaigaks oleva Giudecca saare, Püha Markuse väljaku ja muude Veneetsia sümbolite, näiteks tiivulise lõvi temaatikat kasutanud edasistes tundides, et anda võimalus Veneetsiat veelgi paremini tundma õppida. Üldiselt jäid vangid – kes peale selle, et nad olid programmi kasusaajad, olid ka selle aktiivsed osalised – programmi tegevustega väga rahule. Sellest andis tunnistust nende entusiasm, elav osavõtt ja pühendumus.

Ka MUVE haridusosakonna jaoks oli üldine kogemus positiivne, põnev ja haarav, ehkki intensiivne. See ärgitas MUVE töötajaid otsima rohkem võimalusi eri publikurühmade kaasamiseks sedalaadi tegevustesse. MUVE jaoks on tegemist muuseumi ja inimeste vahelise suhte ümbermõtestamisega, „et muuseumid saaksid eemalduda n-ö hierarhilise kasulikkuse kontseptsioonist ja olla selle asemel kasulikud sotsiaalse muutuse loomise kontekstis“ (Chynoweth, Lynch, Petersen, Smed, 2021).

Programmi lõppedes võtsid vangla haridustöötajad ühendust MUVE haridusosakonnaga, et teha koostööd ühinguga Fondamenta delle Convertite OdV, mis pakub vabatahtlikke programme vangide ühiskonda taasintegreerimiseks, nagu seda nõuab Itaalia seadus. Koostöös korraldatakse Veneetsiaga tutvumise programmis osalejaile muuseumikülastusi, milleks kohus annab vangidele eriloa. Vange saadavad külastustel Fondamenta delle Convertite OdV vabatahtlikud. Seejuures saab hinnata ka osalejate käitumist. Selle koostööprojekti elluviimiseks kulub aega, kuid kahtlemata on see Veneetsiaga tutvumise programmi lõpetuseks õige samm.

Kasutatud kirjandus

Gazzola, C. (2022) Isiklik suhtlus Veneetsia Giudecca naistevangla töötajatega, 09.11.2021.

Chynoweth, A. & Lynch, B., & Petersen, K., & Smed, S. (2021). Museums and social change. Challenging the unhelpful museum. Oxon: Routledge, p. XXI.

Veebisait
MUVE (2022) Fondazione Musei Civici di Venezia, Introduction. Kättesaadav: https://www.visitmuve.it/en/fondazione/presentazione (vaadatud 23.06.2022).

Loo autor: Cristina Gazzola, Fondazione Musei Civici di Venezia – MUVE, Dorsoduro 3139, Veneetsia (Itaalia), cristina.gazzola@fmcvenezia.it.

Artikkel on algselt ilmunud kogumikus: Best Practice 10, ICOM-CECA, the international committee for education and cultural action of the International Council of Museums ning on esitatud Best Practice auhinnale

Veebisait lk 37: https://ceca.mini.icom.museum/wp-content/uploads/sites/5/2022/08/Book-BEST-PRACTICE-10-V3.pdf