EMÜ Veebiajakiri

Artikkel põhineb muuseumide arendusprojektil “MOI! Mõjukad muuseumid”  ning analüüsib võimalusi, kuidas MOI töövahendid aitavad igal muuseumil oma ühiskondlikust mõjust mõelda. Reeglina soovivad kõik organisatsioonid, et nende tegevus oleks ühiskondlikult mõjukas. Eesti MOI projekti tutvustusüritusel 2022. aastal vastasid osalenud muuseumitöötajad üsna üksmeelselt, et keerukaim on aga aru saada, kuidas mõjust mõelda, kuidas mõju saavutada ja kuidas seda hinnata.

Mõjukas, aga mis on mõju?

Mõju on pikaajaline ja keerukas protsess, mida on väga keerukas hinnata. Tihti aetakse mõju segamini tulemustega ning mõju konkreetsete arvuliste näitajatega väljendamine tekitab veel lisakihi segadust. 100 külastajat filmiõhtul ei näita sündmuse mõju, see näitab osalejate arvu, mis võib iseloomustada teemahuviliste hulka, head sihtgrupipõhist kommunikatsiooni jpm.

Lisaks on praegune mõjust mõtlemine suunatud konkreetsetele otsustajatele, mitte aga muuseumide endi vajadusele. Muuseumid näitavad oma tegevuse tulemuslikkust erinevate indikaatoritega: kogutakse andmeid Statistikaametile, muuseumide omanikule, projektide aruannetesse. Ühiskondlikku mõju need näitajad aga tihti ei peegelda.

Mõju ei seisne vaid ühes tegevuses, see on kogum mõjutajaid, millest ühte ei saa teisest eristada. Näiteks: kas minu seisukoht sai mõjutatud, kui külastasin ühte keskkonnateemalist näitust? Tõenäoliselt mitte. Klassikaliseks näiteks võiks olla John Falki loodusmuuseumides toimunud pika perioodi näitusekülastajate uuringud, kus esimeses etapis uuriti ukseküsitluste, kuidas näitus meeldis ja kas muudetakse oma käitumist keskkonnahoidlikumaks. Reeglina vastasid külastajad siis jaatavalt. Kui neile aga kahe kuu pärast tagasi helistati, ei olnud inimesed enamasti oma käitumist muutnud (Falk, Dierking 2013). Samas ei tähenda see, et pärast näituse külastust ja tuttavatega seotud teemadel rääkimist, meediast sarnaste teemade lugemist ning suurema huvi tekkimisel lisamaterjalide uurimist jääksid seisukohad muutumatuks. Pigem on kokkuvõttes raske hinnata, mis just täpselt mida mõjutas. Näitus võis olla üks oluline seisukohtade mõjutaja mitmest.

Kui mõjust mõelda Europeana mõju hindamise käsiraamatu raamistikus, siis toetab MOI muuseume just mõjust mõtlemise esimesel etapil, aidates mõju valdkondi planeerida.

Vastukaaluks ehk tavapärasele käsitlusele mõjust ei pea MOI projekt oluliseks seda, kuidas mõju mõõdetakse. Täpsem oleks ehk sõnastada, et oma tegevuse mõju peab hindama, aga see võib toimuda ka kvalitatiivselt.

Toetav ja praktiline abiline muuseumiarenduses

2020. aastal alguse saanud MOI projekti¹ esimene etapp oli Euroopa mõju-, kvaliteedi- ja hindamismudelite, akrediteerimis- ja evalveerimissüsteemide kaardistamine ja analüüs. Sellele järgnes Euroopa muuseumide ühiskondliku mõju teemade ja vajaduste väljaselgitamine. Huvigruppide kogunemistel, intervjuudel ja mujal kogunes tagasiside ligi 1000 muuseumiprofessionaalilt. Sellest lähtuvalt valiti MOI mudelile alustalad ehk valdkonnad, mida soovitakse mõjutada.

Kaardistuse käigus tulid esile muuseumide uued ja vastandlikud ühiskondlikud rollid, uued tegevusalad ja aktiivsem positsioon ühiskonnas, erinevate kogukondade vajaduste ja ootuste mõistmine, kasutajate-, külastajate- ja ideede kesksus, kiirete muutustega kohanemine – kõik need teemavaldkonnad vajavad muuseumidelt uusi oskusi ja teadmisi, paindlikkust ja tugevat organisatsiooni, et liikmed saaksid sarnaselt aru oma tegutsemise põhimõtetest ja eesmärkidest.

Senised teenuse- ja tootedisainist ning avaliku halduse diskursusest lähtuvad tööriistad ei paku aga piisavat tuge muuseumidele, kelle ülesanne on luua ühiskonnas pärandipõhist sotsiaalset väärtust. Muuseumid on püsivad asutused, mis vajavad tugevat majanduslikku baasi ja ühiskondlikku toetust ning tööriistu, millega hinnata oma seniseid ressursse ja arendamisvajadusi ning mis aitaksid toetada lihtsalt erinevate erialadega töötajate arendamist ja koostööd. Muuseumid soovisid MOI-lt ka kohandamise võimalust, et mudel oleks kasutatav eri suuruse, omandivormi ja teemaga muuseumides. Oodati ka seda, et mudel oleks strateegilise mõtlemise tööriist, mitte formaalne aruanne.

MOI mudel „Mõjukad muuseumid“

Projekti lõpptulemusena loodi muuseumidele MOI enesehindamismudel, mis aitab asutusesiseste aruteludega 1) kaardistada ühiskondlikku mõju saavutamiseks oma organisatsiooni tugevad küljed, võimekuse ja hetkeseisu ning 2) sõnastada eesmärgid ja kujundada prioriteetsed tegevussuunad, et planeerida oma tegevusele suuremat ühiskondlikku mõju.

Muuseumide mõjueesmärgid kujunevad tegevuste, külastajate ja kogukondade pidevas dialoogis ja vastastikmõjus ning on iga muuseumi puhul ainulaadsed. MOI enesehindamise mudel lähtub ideest, et eesmärgipärane arendus aitab organisatsioonil oma mõju suurendada.

Kui muuseum on oma eesmärgid põhjalikult läbi mõelnud ja arendab tegevust nendest lähtuvalt, suudab ta läbimõeldumalt toetada ka kogukondi ja laiemat ühiskonda.

Valikus on 150 väidet muuseumisiseseks aruteluks

MOI enesehindamismudel on mõeldud muuseumidele, kes soovivad oma tegevusega ümbritsevat ühiskonda mõjutada. Mudel võib olla kasulik just olukordades, kui on käsil uue arengukava väljatöötamine või on toimunud olulised muutused töötajaskonnas, et anda asutusest ja erinevate tegevuste hetkeolukorrast parem ülevaade. Mudelit võib kasutada ka siis, kui muuseum soovib oma tegevuses muudatusi teha või hinnata oma positsiooni soovitud ühiskondliku mõju saavutamisel.

MOI mudel koosneb 150 väitest, mis valiti välja peale aastast pilootkatsetust (suur tänu Vabamule, kes oli Eestis pilootkatsetuse partner!) ja testperioodi ning mis aitavad mõelda, mis teemasid soovib muuseum ühiskonnas mõjutada. Väited on seotud teemadega, mida muuseumid pidasid oluliseks, ning selliselt on MOI enesehindamismudel osutunud kasulikuks abiliseks ka laiemalt kultuurivaldkonnas ja eriti mäluasutustele.

Väited on mõeldud arutamiseks muuseumis, suures või väikses seltskonnas, et tuua kokku ühe või mitme osakonna töötajad. Ühiselt püütakse aru saada, mis on meie tegevuses oluline ja mida soovime muuta. Võib valida ka ühe küsimuse kohvipausiaruteluks või terve mooduli (ligi 20 küsimust) ühe tööpäeva vältavaks arutelupäevaks. Kasutamisvõimalused on eraldi juhenditesse kirja pandud. Esmalt on vaja leida oma majast üks inimene, kes materjalidega tutvub ning arutelusid suunab (ja see ei pea olema direktor). Hea oleks, kui arutelust tehakse märkmeid – see aitab välja tuua olulised teemad ja arendamisvajadused.

Kõik materjalid on leitavad ERMi² ja NEMO kodulehelt³.

MOI kasutusvõimalused

151 väidet on grupeeritud kaheksaks teemaks. Iga teema jaguneb kaheks teemamooduliks (joonis). Nelja tugimooduli väited aitavad mõista organisatsiooni ja teha asutuse toimimise analüüsi, küsides, kes me oleme, kuhu läheme, milline on muuseumi ümber olev koostöövõrgustik, millised on ressursid, oskused ja vajadused. Eraldi alateema on digitaalsed teenused ja suhtlus, mida tõid muuseumid esile just olulise arendamisvajadusena. Nelja mõjumooduli väited aitavad hinnata muuseumi kõige olulisemate valdkondade mõjukust ning seda, kuidas oma tegevusega mõjutada ühiskonda neljas valdkonnas: kogukonnad ja ühine pärand; tähtsad ja usaldusväärsed teadmised; ühiskondlik tähtsus; kestlik organisatsioon ja ühiskond.

Kuna väiteid on palju ja ükski organisatsioon ei jõuaks neid kõiki läbi vaadata, on mudelil eri muuseumide kasutusvajadusi silmas pidades erinevad kasutusmeetodid. Muuseum saab ise otsustada, milline on kõige sobilikum.

1. Üks teema – üks tööleht

Näiteks kui muuseum otsustab analüüsida digivaldkonna arendamisvajadusi, tuleks valida tugimooduli teema ”digikultuur”, kui aga soovitakse rääkida ühiskondlikust mõjust, siis tuleb valida vastav tööleht. Töölehed leiab siit: https://www.erm.ee/et/klassikaline-meetod-moi-toolehed

Kõiki väiteid on võimalik hinnata ka numbrilisel skaalal, et kaardistada oma hetkeseis.

Praktikas peaks ühele töölehele kuluvat aega planeerima ligikaudu kaks tundi, seega ühe päeva jooksul rohkem kui kahe töölehe küsimuste arutamine muutub osalejatele väsitavaks.

2. Oluliste ja lähiajal tähelepanu vajavate teemade valimine ehk sisend arengukavasse

See meetod lisab käsitletavale teemale arengukava planeerimise sisendi. Moderaator peaks panema arutlejad ka hindama, millised teemad on kiiremat lahendamist vajavad, millega tuleks just järgmis(t)el aasta(te)l tegeleda. Samamoodi saab hinnata, mis on hästi, mis halvasti, millega on kiirem ja mis saab veel ootama jääda. Arengukava planeerimise materjalid leiab siit: https://www.erm.ee/moi

3. Üks küsimus päevas

MOI mudeli üks levinumaid kasutusi on kaardid, mille leiab siit: https://www.erm.ee/et/loominguline-meetod-moi-kaardid. Tuleb valida üks oluline küsimus näiteks kohvipausi aruteluks või temaatilisele koosolekule  või ehitada kogu arutelu üles  vaid üksikutele küsimustele, mis tunduvad olulised. Iga muuseumiorganisatsioon ja kogu ühiskond on kiires muutuses. Vajame paindlikkust ja nõtket reageerimist, nagu viimased aastad on eriti teravalt näidanud. Muuseumid peavad olema sihikindlamad selles, mida soovivad oma töö kaudu saavutada ja mõjutada. Muutused ei ole kunagi lihtsad ja need võtavad aega kõigis organisatsioonides. Muutustega kohanemine või nende elluviimine eeldab koos tegemist ja üksteise mõistmist, asutuse ühist hingamist. MOI enesehindamismudel on muuseumidele toeks, aidates tähtsustada ja stuktureerida asutusesiseseid arutelusid.

Kasutaja kommentaar: Betti Alveri muuseumis avanes selgelt kahe juhi erinev lähenemine MOI mudelile — ühel korral oli see vahend suuremate väljakutsete seadmiseks, teisel realistlikumate ootuste sõnastamiseks. Aruteludesse kaasatud ametnikud said aga parema ülevaate kaasaegse muuseumitöö potentsiaalist. Kindlasti tasub aruteludesse kaasata  ka asutajad (poliitikud) ja nõukogu liikmed. (Ilona Piirimägi)

P.S. MOI projekt on saanud ERMil ka järje. 2025. aastal käivitus projekt Data Conversations – mille eesmärk on luua AI toel mõjust mõtlemise ja andmete tööriista. Andmete ja mõju teema uudistega saab end kursis hoida: https://dataconversations.eu/, https://www.digitalheritage.ee/ ning jooksev info LinkedIn’is: https://www.linkedin.com/company/data-conversations-project/posts/?feedView=all.  

Viited

¹ Loova Euroopa programmi projekti (2020–2022) juhtpartner oli Soome Muuseumiamet ning lisaks ERMile oli 11 partneri hulgas Itaalia Kultuuripärandi Instituut, Saksa Muuseumiühing, NEMO Euroopa Muuseumiorganisatsioonide Võrgustik, Kreeka Kultuuri- ja Spordiministeerium, Küklaadi Kunstimuuseum Kreekast, Euroopa Muuseumiakadeemia, Soome Muuseumiühing, Islandi Muuseumiühing, Preisi Kultuuripärandi Sihtasutus ja Steiermargi Muuseumiühing MUSIS Austriast. ² https://www.erm.ee/moi

³ https://www.ne-mo.org/resources/moi-self-evaluation-tool