EMÜ Veebiajakiri

Kaasaegse kogumise praktika areneb, mõjutatuna omandiõiguse, esindatuse ja jätkusuutlikkusega seotud küsimustest. Kaasaegse kogumise keerukus seisneb vastutuses: muuseumid peavad langetama teadlikke ja teadvustatud valikuid ja otsuseid selle kohta, mida tulevaste põlvkondade jaoks säilitada.

Vaatan koduaknast üht punast tornitippu ja kohe on turvalisem olla. Tean, et nüüdisaegse relvastuse vastu lossimüürid ei kaitse, aga rahu- ja turvatunne tekib alati, kui müüride vahel jalutada. On teada, et tänapäevaks on Narva Hermanni linnus oma esialgse kaitsefunktsiooni minetanud, kuid ometi mõjub ta just nii.

Usun, et ma ei eksi, kui arvan, et muuseumidest mõeldes ei ole meie esmaste assotsiatsioonide seas mõte, et tegu võiks olla sõjakuriteopaigaga. Paraku on Ukraina olnud juba kümme aastat olukorras, kus nende pärandobjektid ja mäluasutused saavad kannatada või hävivad sageli sihiliku sõjalise ründe tulemusel. Arusaadavalt on see olukord pärast täiemahulise sõja algust 2022. aasta veebruaris veelgi halvenenud ning rünnakute ohvriks…

Arutelud tänapäeva museoloogiast – kuidas muuseume sidusgruppidele köitvaks teha, muuseumides jutustatavaid lugusid mitmekesistada ning eetilistest ja hoolivatest põhimõtetest juhinduda – ei saa üle ega ümber dekoloniseerimise diskursusest. Ka Eestis on seda teemat viimaste aastate jooksul tõstatatud nii seminarides, artiklites kui ka näitustel . Üritades juba öeldut mitte korrata, soovin heita pilgu näidetele, mis seostavad Eestit ülemaailmse dekoloniseerimise diskursusega, ning noppida…

Euroopa kultuuripealinnaks olemise kõrval tähistas 2024. aasta Tartu jaoks uhket juubelit – 800 aasta möödumist linna algusest. Nagu vahendab preester Henrik oma kroonikas, määras piiskop Hermann I pärast Tartu linnuse langemist 1224. aastal selle toomkiriku ja toomkapiitli asukohaks. Tõsi, linna algusena on nimetatud aasta tinglik, kuivõrd sel ajahetkel oli Tartu linnana veel lihtsalt ilus mõte ja unistus, mis alles ootas…

Üleilmse veebi võidukäik ja arvutite muutumine laialdaselt kättesaadavaks lõid millenniumivahetuse paiku soodsad tingimused audioblogide ja podcast’ide laine tekkeks. Podcast’i sõna pärineb 2004. aastast ja selle autor on Suurbritannia ajakirjanik ja tehnoloogiaekspert Ben Hammersley, kes ühendas tabavalt sõnad „iPod“ (tollal menukas kaasaskantav meediapleier) ja broadcast (ringhääling või saade). Sellest ajast tuntakse internetis levivaid ja algselt enamasti koduste vahenditega salvestatud jutusaateid podcast’idena…

Iidsed inimsäilmed on inimese kui bioloogilise liigi (Homo Sapiens) kehad ja/või nende osad (pehmed koed, organid, luud, sarvkest, juuksed, küüned, luuüdi, embrüod, preparaadid jne), muuhulgas võib neiks pidada ka inimese kehast ja/või selle osadest tehtud esemeid1 Iidne tähendab, et need ei kuulu kriminalistika valda, ega ole 20. sajandi sõjahauad, vaid jäävad tänasest päevast vähemalt 50 aasta taha. Reeglina maetakse inimene…

Artikkel põhineb 2024. aasta septembris Eesti Muuseumiühingu ja Eesti ICOMi korraldatud konverentsil „Kellele kuuluvad kogud“ peetud ettekandel. Keskendudes muuseumikogude moodustamise temaatikale, tulevad artiklis vaatluse alla kogumispoliitikaga seotud teemad, nagu kogumis- ja väljaarvamisotsuste tegemine, kogude kasvu pidurdamise püüd ja kogude analüüsimine.

30. september - 2. oktoober 2024 võõrustas ERM Euroopa kultuuripealinnas Tartus valdkonna spetsialiste ja huvilisi rahvusvahelisel konverentsil „Momentum: näitused ja mälu“ („Momentum: Exhibitions and Memory”). Konverentsil osales professionaale 15 riigist. Konverentsi ettekanded mahtusid kolme katusteema alla: näitused ja mälu, näitused ja keskkonnamõju, näitused ja innovaatilised meetodid. Peaettekannetes käsitletakse ka selliseid muuseumite jaoks põletavaid ja tundlikke küsimusi nagu väärtushoiakud, keskkond, sõda,…