Museoloogia ehk muuseumiteadus on põnev valdkondadevaheline teadusala, mis ühendab ajalugu, kultuuri, kunsti ja teaduse muuseumide juhtimise ja muuseumihariduse praktiliste aspektidega.
Ühest küljest on vastus pealkirja küsimusele imelihtne: Eesti muuseum räägib enamasti eesti, sageli inglise, mõnikord vene ja soome, ehk ka läti keelt. Omakandi muuseumid kõnelevad lisaks kihnu, saare, hiiu või võru keelt, Kodavere murrakutki.
Võiks ju arvata, et kaduvikukohvik on uue populaarse toitlustusasutuse nimi, kuid ei, nii see tegelikult ei ole. Tegemist on hoopis üritusega, kus inimesed saavad sundimatus kohvikumiljöös arutleda surmaga seotud teemadel. Seda nimetatakse surmakohvikuks (ingl death cafe).
Ideaalse hoidla Achilleuse kand Muuseumihoidlates püütakse luua esemete säilitamiseks võimalikult ideaalilähedased tingimused. Temperatuur hoitakse toatemperatuurist madalamal keemiliste vananemisprotsesside aeglustamiseks. Ruumid on pimedad ja akendeta, et ära hoida valguse ja UV-kiirguse põhjustatavaid kahjustusi. Suhteline õhuniiskus on pideva jälgimise all, et tõrjuda võimalikku hallitusseente vohamist ning takistada materjalide hüdrolüüsi. Ruumides on ventilatsioon, mis juhib esemetest ja hoidla ehitusmaterjalidest eralduvad lenduvad orgaanilised ühendid…
Sirje Helme on kahtlemata nähtus omaette, haruldase haardeulatusega inimene, kellesuguseid läheks ühiskonnal alati (rohkem) vaja. Ennekõike on märkimisväärne Helme panus nii Eesti kunsti- kui ka muuseumielu arendamises ja mõtestamises ning tema jälg Eesti Kunstimuuseumi arengus. Ajakiri Muuseum pöördus Sirje Helme poole, et ta jagaks meie lugejatega oma kunsti- ja muuseumimälestusi, -elamusi ja -nägemusi.
Päike ja tuul ei ole ainukesed keskkonna elupäästjad. Hetkel otsib maailm lahendusi, kuidas tsivilisatsioon prügi sisse päris ära ei upuks. Kuidas on muuseumid prügiteemasse suhtunud?
30. augustil 2023 tähistas Harjumaa Muuseum 35. sünnipäeva. Klaaside kõlistamise saatel ütles muuseumi juht Gea Mossin lause, mis jäi minusse helisema ning lõpuks tõukas ka sulge haarama. Ta vaatas tagasi viimasele aastale ja meie koostööle muuseumide kiirendi toel toimunud projektis „Harjumaa Muuseum: kellele? Kellega?“[1].
Süvenev kliima- ja elurikkuse kadumise kriis toob esile vajaduse jätkusuutlikuma majandamise järele igas eluvaldkonnas. Ka muuseumid ja teised kultuuriasutused kui kultuuri, ajaloo ja teadmiste hoidjad teadvustavad üha enam oma rolli rohepöördes. Nii on mitmed muuseumid juba praegu võtnud oma tegevuse juhtpõhimõtteks kestlikkuse ja saanud keskkonnahoiu eestkõnelejateks kultuurisektoris. Muuseumide keskkonnahoidlikumaks muutumine on Eestis osa ühiskonna üldisest suunast leida võimalusi keskkonnamõju vähendamiseks…
Mis on kirjeldustõlge? Ühes mu lapsepõlve lemmikraamatus, Gianni Rodari „Cipollinos“, on laisk ja hea isuga tegelane parun Apelsin, kes armastab rongiga sihitult ringi sõita, et kuulata konduktori maastikuseletusi. Ta on liiga ametis söömisega, et aknast välja vahtida. Meelistoit on tal praetud oinas, mida ta naudib sellal, kui konduktori mahe hääl selgitab: „Siin vasakul on lambakari. Nad on lumivalged, nende seas…
Meie muuseumide kogud sisaldavad imelisi esemeid. Paljud neist objektidest jõuavad varem või hiljem ka konservaatorite töölauale. Eri materjalidest koosnevate objektide konservaatoril on materjalivalik reeglina üsna seinast seina ja sinna vahele mahub suurepäraselt ka objekt, mis on valmistatud elevandiluust. Üks selline tõeline elevandiluust ime oli minu töölaual 2022. aastal. MuISis on selle objekti nimetus „tornikujuline ese“ ja see kuulub Eesti Kunstimuuseumi…
Täida palun allolevad väljad ja saadame Sulle uue numbri saabudes teavituse!
EMÜ Veebiajakiri
