18. septembril 2025 toimus Krulli kvartali sepikojas näituse "Vapruse nägu. Azovstali alistumatud kaitsjad" raames pärandivaldkonna ekspertidele suunatud seminar, mis keskendus kultuuriväärtuste kaitsmisele ja päästmisele sõjaolukorras. Seminari korraldas kriisihaldusele ja pärandiga seotud kriiside lahendamisele keskendunuv Kriisikindlus OÜ koostöös Vabamu ja Eesti Sõjamuuseumiga.
Kui mööda kodumaad ringi kaarutada – siis igaüks ilma eelneva kodutööta ehk ei adugi, kui ekstreemselt muuseumirikas on Eesti. Nimelt on nende reeglina üsna tillukeste, sageli ühe või paari entusiasti toel püsivaid või siis ekspositsiooni mõttes ühte tuppa mahtuvaid asutusi väisata keerukas.
Podcast „Muuseumimelu“ sündis kahest omavahel haakuvast ideest ja suurest soovist anda muuseumimaastikule hääl. Ajal, mil kirjandusel, teatril ja filmil on oma kajastusvõimalused ja meediaväljaanded, tundsid saatesarja loojad Sander Jürisson (SJ) ja Sander Olo (SO), et muuseumide maailm väärib samaväärset tähelepanu. 2024. aasta suvel eetrisse jõudnud „Muuseumimelu“ on lühikese ajaga kujunenud sisukaks vestlussaateks, mis toob kuulajateni muuseumide lood, rõõmud ja väljakutsed.…
Kaasaegse kogumise praktika areneb, mõjutatuna omandiõiguse, esindatuse ja jätkusuutlikkusega seotud küsimustest. Kaasaegse kogumise keerukus seisneb vastutuses: muuseumid peavad langetama teadlikke ja teadvustatud valikuid ja otsuseid selle kohta, mida tulevaste põlvkondade jaoks säilitada.
Arutelud tänapäeva museoloogiast – kuidas muuseume sidusgruppidele köitvaks teha, muuseumides jutustatavaid lugusid mitmekesistada ning eetilistest ja hoolivatest põhimõtetest juhinduda – ei saa üle ega ümber dekoloniseerimise diskursusest. Ka Eestis on seda teemat viimaste aastate jooksul tõstatatud nii seminarides, artiklites kui ka näitustel . Üritades juba öeldut mitte korrata, soovin heita pilgu näidetele, mis seostavad Eestit ülemaailmse dekoloniseerimise diskursusega, ning noppida…
Iidsed inimsäilmed on inimese kui bioloogilise liigi (Homo Sapiens) kehad ja/või nende osad (pehmed koed, organid, luud, sarvkest, juuksed, küüned, luuüdi, embrüod, preparaadid jne), muuhulgas võib neiks pidada ka inimese kehast ja/või selle osadest tehtud esemeid1 Iidne tähendab, et need ei kuulu kriminalistika valda, ega ole 20. sajandi sõjahauad, vaid jäävad tänasest päevast vähemalt 50 aasta taha. Reeglina maetakse inimene…
Artikkel põhineb 2024. aasta septembris Eesti Muuseumiühingu ja Eesti ICOMi korraldatud konverentsil „Kellele kuuluvad kogud“ peetud ettekandel. Keskendudes muuseumikogude moodustamise temaatikale, tulevad artiklis vaatluse alla kogumispoliitikaga seotud teemad, nagu kogumis- ja väljaarvamisotsuste tegemine, kogude kasvu pidurdamise püüd ja kogude analüüsimine.
Museoloogia ehk muuseumiteadus on põnev valdkondadevaheline teadusala, mis ühendab ajalugu, kultuuri, kunsti ja teaduse muuseumide juhtimise ja muuseumihariduse praktiliste aspektidega.
Ühest küljest on vastus pealkirja küsimusele imelihtne: Eesti muuseum räägib enamasti eesti, sageli inglise, mõnikord vene ja soome, ehk ka läti keelt. Omakandi muuseumid kõnelevad lisaks kihnu, saare, hiiu või võru keelt, Kodavere murrakutki.
Võiks ju arvata, et kaduvikukohvik on uue populaarse toitlustusasutuse nimi, kuid ei, nii see tegelikult ei ole. Tegemist on hoopis üritusega, kus inimesed saavad sundimatus kohvikumiljöös arutleda surmaga seotud teemadel. Seda nimetatakse surmakohvikuks (ingl death cafe).
Täida palun allolevad väljad ja saadame Sulle uue numbri saabudes teavituse!
EMÜ Veebiajakiri
