Mõtteid inimkesksest lähenemisest muuseumides ERMi aastaraamatu nr 62 lugemise järel.
Muuseum peab hoolima nii keskkonnast kui ka inimestest, nii töötajatest kui ka külastajatest. 1990. aastatel hakati arutama nn roheliste või jätkusuutlike muuseumide teemadel. Esmalt seostusid need diskussioonid muuseumide ökoloogilise jalajälje ja mõjuga kliimasoojenemisele.
Soov luua pärandile paremaid hoiutingimusi on alates 2000. aastate algusest pannud Euroopa muuseume looma ühiseid pärandihoidlaid. Idee sellisest pärandikeskusest on Eestis ringelnud juba viimased 15 aastat, kui mitte kauem. Et energiatõhus ja ressursisäästlik pärandihoidla tähendab ka ökonoomset majandamist ja lähtub ennekõike otstarbekusest, on neid rajatud n-ö muuseumiülestena. Nendesse on kokku kogutud mitme muuseumi kollektsioonid.
Uurin selles artiklis kahe uue Euroopa muuseumi – Marseille’ Euroopa ja Vahemere Piirkonna Tsivilisatsioonide Muuseumi ning Berliini Euroopa Kultuuride Muuseumi saamislugu ja nende muuseumide väljapankuis esitletavat Euroopat. Väidan, et muuseumid on olulised kohad, kus luuakse Euroopast vaikimisi piiritletud ja kultuuristatud geopoliitilist kujutluspilti. Uurin, kuidas vanemad folkloorikogud strateegiliselt Euroopa muuseumideks ümber kujundati, et anda nende sisuliselt iganenud väljapanekutele uus elu. Niisuguses…
Täida palun allolevad väljad ja saadame Sulle uue numbri saabudes teavituse!