Kaasaegse kogumise praktika areneb, mõjutatuna omandiõiguse, esindatuse ja jätkusuutlikkusega seotud küsimustest. Kaasaegse kogumise keerukus seisneb vastutuses: muuseumid peavad langetama teadlikke ja teadvustatud valikuid ja otsuseid selle kohta, mida tulevaste põlvkondade jaoks säilitada.
Usun, et ma ei eksi, kui arvan, et muuseumidest mõeldes ei ole meie esmaste assotsiatsioonide seas mõte, et tegu võiks olla sõjakuriteopaigaga. Paraku on Ukraina olnud juba kümme aastat olukorras, kus nende pärandobjektid ja mäluasutused saavad kannatada või hävivad sageli sihiliku sõjalise ründe tulemusel. Arusaadavalt on see olukord pärast täiemahulise sõja algust 2022. aasta veebruaris veelgi halvenenud ning rünnakute ohvriks…
Iidsed inimsäilmed on inimese kui bioloogilise liigi (Homo Sapiens) kehad ja/või nende osad (pehmed koed, organid, luud, sarvkest, juuksed, küüned, luuüdi, embrüod, preparaadid jne), muuhulgas võib neiks pidada ka inimese kehast ja/või selle osadest tehtud esemeid1 Iidne tähendab, et need ei kuulu kriminalistika valda, ega ole 20. sajandi sõjahauad, vaid jäävad tänasest päevast vähemalt 50 aasta taha. Reeglina maetakse inimene…
Artikkel põhineb 2024. aasta septembris Eesti Muuseumiühingu ja Eesti ICOMi korraldatud konverentsil „Kellele kuuluvad kogud“ peetud ettekandel. Keskendudes muuseumikogude moodustamise temaatikale, tulevad artiklis vaatluse alla kogumispoliitikaga seotud teemad, nagu kogumis- ja väljaarvamisotsuste tegemine, kogude kasvu pidurdamise püüd ja kogude analüüsimine.
Kõrgemas Kunstikoolis Pallas on avatud uus õppekava „Konserveerimine ja restaureerimine“, mille raames tegeletakse interjöörides asuvate maalingute, mööbli ja teiste puitobjektide, raamatute, dokumentide ja nahkesemete konserveerimise-restaureerimisega. Lisaks käsitletakse ka arheoloogilisi objekte, samuti plastesemeid ja teisi moodsatest materjalidest objekte. Saadakse teadmised ja oskused kultuuripärandi uurimise, dokumenteerimise ja säilitamise vallas. Spetsialiseerumine lähtub üliõpilase huvidest ja eelistustest. Konserveerimine-restaureerimine on üks imetabasemaid erialasid üldse –…
Algaval õppeaastal avaneb muuseumihariduse valdkonnas uus koolitusvõimalus. Tallinna Ülikooli täiendõppe osakonnas avatakse muuseumihariduse mikrokraadiõpe. Sooviavaldused tuleb esitada juba 17. juuniks.
Eestis on 1400 muuseumitöötajat: koguhoidjad, giidid, pedagoogid, juhid... Museoloogiaharidust on saanud neist vähesed, enamikul on vajalikud teadmised tulnud omandada teiste erialade õppekavadest. Viimastel aastatel on seda lünka hakatud täitma mikrokraadiprogrammidega.
Kuigi Eestis on Statistikaameti andmetel 170 muuseumi, pole üheski Eesti kõrgkoolis täismahus museoloogiale keskenduvat õppekava. Õppekavade sees on spetsialiseerumise võimalusi aga juba olemas.
Museoloogia ehk muuseumiteadus on põnev valdkondadevaheline teadusala, mis ühendab ajalugu, kultuuri, kunsti ja teaduse muuseumide juhtimise ja muuseumihariduse praktiliste aspektidega.
Muuseumiõpetajad käivitasid koos Eesti Muuseumiühinguga üritustesarja „Kolleegilt kolleegile”. See on võimalus üksteiselt õppida, nähtut-kuuldut mõtestada ja korraldajatel saada ka tagasisidet.
Täida palun allolevad väljad ja saadame Sulle uue numbri saabudes teavituse!
EMÜ Veebiajakiri
