EMÜ Veebiajakiri

Tahta ja tegutseda!„Kehra on tohutult armas linnake, fantastiline koht elamiseks ja õnnelik olemiseks. Peaasi on ise tahta ja tegutseda. Ronge peatub vahetpidamata, mistõttu pole hirmu, et elatakse justkui perifeerias. Siin peatub rong nii Tartust kui ka Narvast, Rakverest ja Aegviidust ning Tallinnast sõidab kohale kõigest poole tunniga. Linnakesest läbi voolav Jägala jõgi, kaks romantilist sillakest, rannake, paat ja paadisild ja…

Päike ja tuul ei ole ainukesed keskkonna elupäästjad. Hetkel otsib maailm lahendusi, kuidas tsivilisatsioon prügi sisse päris ära ei upuks. Kuidas on muuseumid prügiteemasse suhtunud?

30. augustil 2023 tähistas Harjumaa Muuseum 35. sünnipäeva. Klaaside kõlistamise saatel ütles muuseumi juht Gea Mossin lause, mis jäi minusse helisema ning lõpuks tõukas ka sulge haarama. Ta vaatas tagasi viimasele aastale ja meie koostööle muuseumide kiirendi toel toimunud projektis „Harjumaa Muuseum: kellele? Kellega?“[1].

Süvenev kliima- ja elurikkuse kadumise kriis toob esile vajaduse jätkusuutlikuma majandamise järele igas eluvaldkonnas. Ka muuseumid ja teised kultuuriasutused kui kultuuri, ajaloo ja teadmiste hoidjad teadvustavad üha enam oma rolli rohepöördes. Nii on mitmed muuseumid juba praegu võtnud oma tegevuse juhtpõhimõtteks kestlikkuse ja saanud keskkonnahoiu eestkõnelejateks kultuurisektoris. Muuseumide keskkonnahoidlikumaks muutumine on Eestis osa ühiskonna üldisest suunast leida võimalusi keskkonnamõju vähendamiseks…

Mis on kirjeldustõlge? Ühes mu lapsepõlve lemmikraamatus, Gianni Rodari „Cipollinos“, on laisk ja hea isuga tegelane parun Apelsin, kes armastab rongiga sihitult ringi sõita, et kuulata konduktori maastikuseletusi. Ta on liiga ametis söömisega, et aknast välja vahtida. Meelistoit on tal praetud oinas, mida ta naudib sellal, kui konduktori mahe hääl selgitab: „Siin vasakul on lambakari. Nad on lumivalged, nende seas…

„… metsik kunstiteos, millest sai läbi ratsutada ja mida igast võimalikust vaatenurgast silmitseda, mida võis nuusutada ning kus võis päikse käes pikutada ja tukastada, aga see oli veel midagi enamat, see oli kunstiteos, mis arenes iseenesest.“ (Kaspar Colling Nielsen, Euroopa kevad, lk 322)

Meie muuseumide kogud sisaldavad imelisi esemeid. Paljud neist objektidest jõuavad varem või hiljem ka konservaatorite töölauale. Eri materjalidest koosnevate objektide konservaatoril on materjalivalik reeglina üsna seinast seina ja sinna vahele mahub suurepäraselt ka objekt, mis on valmistatud elevandiluust. Üks selline tõeline elevandiluust ime oli minu töölaual 2022. aastal. MuISis on selle objekti nimetus „tornikujuline ese“ ja see kuulub Eesti Kunstimuuseumi…

16.–19. mail 2023 toimus Riias XIII Balti riikide konservaatorite-restauraatorite triennaal. Tegemist on juba 36 aastat kestnud traditsiooniga, mis sai alguse Riias aastal 1987.

Kokkuvõte:Kultuuripärand on inimkonna vaimne ja materiaalne saavutus. Selle materiaalne osa ehk kultuuriväärtused, mis sageli mälestavad ajaloosündmusi, annavad teadmisi minevikust ja väljendavad kultuurilist kuuluvust, on samas ka väärtesemed, mida kõrvalised isikud kipuvad ebaseaduslikult omastama või varastama. Kultuuriväärtuste saatus on sageli seotud ka suurte ajalooliste protsessidega (sõjad, koloniseerimine), mistõttu neid viiakse korduvalt ühest kohast teise ja võidakse hiljem tagasi nõuda.Tagastamisjuhtumeid peetakse sageli…