Muuseumide tähendust ühiskonnas on viimasel ajal enneolematult laialt arutatud ja tunnustatud. Tänapäeval ei saa ühtki muuseumi eraldada tema ümbrusest, inimestest ega nüüdisajast – kui tahta teda pidada asjakohaseks institutsiooniks. Selles artiklis tutvustatakse kaht Soome muuseumihariduse projekti, mis mõlemad on pälvinud Soome muuseumihariduse ühingu Pedaali1 auhinna. Mõlema projekti puhul tuleb eri aspektide kaudu ilmsiks, kuidas muuseumid pakuvad ühiskonnale ja inimestele kutsuvat…
25.–27. septembril 2019 kogunesid juba kaheksateistkümnendat korda Horvaatiasse Dubrovnikusse nii muuseumitöötajad kui ka teised minevikuhoidjad, et jagada ja vahetada kogemusi parimatest tegudest maailma kultuuripärandi kaitsmisel ja populariseerimisel. Europa Nostra, Creative Europe’i ja ICOMi ühiskonverents „The Best in Heritage“, mis sai alguse 2002. aastal, on kasvanud esimesel aastal vaid mõne esinejaga üritusest rahvusvaheliseks konverentsiks, mis tänavu tõi kokku esinejaid viielt mandrilt.…
Tänapäeva muuseumidelt oodatakse haridustegevuse mitmekesistamist, formaalhariduse toetamist ja erinevatele sihtrühmadele elukestva õppe pakkumist. Alati ei ole aga muuseumidel selleks piisavat oskusteavet ja kogemust või hoopis vastupidi: mõni hea algatus, loov lahendus või tegevussuund tahaks edasiarendamist, kuid oma jõud ja oskused jäävad napiks. Siin võib olla abiks rahvusvaheline koostöö, milleks pakuvad Euroopa haridusprogrammid häid võimalusi.
2019. aasta Balti Museoloogia Kool pealkirjaga „Museums, Visitors and Society“ toimus 17.–21. juunil Lätis Jūrmalas. Ürituse raames said 35 muuseumivaldkonna töötajat Eestist, Lätist ja Leedust teoreetilisi teadmisi ja praktilisi õppetunde külastuskogemuse uurimise ja muuseumide ühiskondliku rolli kohta.
Helsingi Ülikool pakub magistriõppe raames muuseumiteaduse ja kultuuripärandi kõrvalõppesuunda. Need kursused on avatud ülikooli kaudu kättesaadavad laiemale üldsusele, ja et õppekeel on peamiselt inglise keel, on osalema oodatud ka rahvusvahelised ja vahetusüliõpilased. Need kursused on meie ülikoolis üsna uued ja avati tänu ülikooliülesele kraadiõppekavade ümbertegemisele. See andis mulle ja minu kolleegidele võimaluse teha uuring uue muuseumiteaduse kursuse sisustamiseks, et kursus…
Paljudele inimestele on jäänud aastakümnete tagusest ajast mulje rahvusraamatukogust kui raskesti ligipääsetavast teadusraamatukogust, kuhu on asja vaid ülikooliga seotud inimestel või muul moel väljavalitutel. Sarnase kuvandiga võitleb enamik maailma rahvusraamatukogusid. Mitmed neist ongi teadlikult otsustanud olla teadusraamatukogu ja jätnud haridustegevused linnaraamatukogude kanda.
Möödunud suvel kümnendat korda korraldatud muuseumipedagoogide suvekool kutsus meid seekord Saaremaale. Teema oli paljulubav ja päevakohane ajal, mil on valmimas riiklik haridusstrateegia 2021–2035 ja arenemas digitehnoloogiad. Lisaks sellele, et suvekool on hea võimalus kohtuda kolleegidega, jagada kogemusi, rõõme ja muresid, on omavaheline nn võrgustikutöö ja koos õppimine kasuks valdkonna arengule tervikuna.
Juuni lõpus toimus Ungaris kahepäevane NEMO õpivahetus, kus tutvustati osalejatele Ungari muuseumide näitel meetodeid ja võimalusi kaasata muuseumi tegevustesse erivajadustega inimesi. Peale minu võtsid õpivahetusest osa kokku kuus kultuuritöötajat Leedust, Suurbritanniast, Rootsist, Albaaniast, Iirimaalt ja Sloveeniast. Oma kogemusi jagasid Ungari kolleegid Rita Dabi-Farkas Ludwigi Muuseumist, Anna Czékmány Petőfi Kirjandusmuuseumist, Zsófia Mlakár István Dobó Lossimuuseumist ning Zsolt Sári, Márta Bokonics-Kramlik ja…
Religioonil on alati olnud ühiskonnas oluline roll. 2011. aasta rahvaloenduse andmeil tunnistab mingit usku üle veerandi Eesti elanikkonnast, kuid ajaloos on usuga seotud inimeste hulk Eestis olnud veelgi suurem. Seega on usuelu käsitlemine muuseumis vajalik, sest tegu on ühiskonda läbi aegade vägagi mõjutava teemaga. Tartu Linnamuuseumi näitus „Mitut usku Eesti: kirikust kristallipoodi“ väärib tunnustust ning näituse kuraatorid Nele Dresen, Silver…
Haridusuuenduse lähtekohaks on aina kiiremini ja järsumalt muutuv globaalne reaalsus meie ümber, mis on täis probleeme, konflikte ja dilemmasid, mille lahendamiseks vajalikke pädevusi peaks haridus aitama kujundada. Haridus peaks fokuseeruma subjektsusele, mis võimaldaks inimesel olla oma elu peremees: mõista probleemide olemust, seada eesmärke, kavandada tegevusi eesmärkide realiseerimiseks, teha kavandatu teoks. Koostatava haridusstrateegia keskseid visioone ongi võimestav kool, mis loob õppija…
Täida palun allolevad väljad ja saadame Sulle uue numbri saabudes teavituse!