EMÜ Veebiajakiri

Viis soovitust muuseumile

2021 aasta 14. veebruari varahommikul tabas Narva-Jõesuu linna suur ehmatus, kui süüdati MPEÕ Kaasani Jumalaema Ikooni kirik. Puidust kirikuhoones, mis on ehitismälestis, asus 105 kunstimälestist ning rikkalikult muud sisustust, mis ei olnud kaitse all. Nende esemete seas oli hulgaliselt 19. sajandi teise poole kõrgetasemelisi õigeusu kirikukunsti teoseid, näiteks ikoonid, ristid, ripplambid ja kirikuraamatud. Päästjatel õnnestus küll paari tunni möödudes panna…

Alates 2022. aasta kevadest ilmub ajakiri Muuseum peatoimetaja Külli Kausi juhtimisel. Ajakirja toimetuskolleegium on saanud veel teisegi uue liikme: Eesti Tervisemuuseumi haridus- ja teenuste juht Marleen Soosaar seisab hea, et kajastamist leiaksid muuseumipedagoogika arengud ja põnevad algatused. Saame Külli ja Marleeniga tuttavaks!

Igat liiki kultuuriväärtuste täpsed, täielikud, juurdepääsetavad ja turvalised inventarinimestikud on nende ressursside – muististe, ajalooliste hoonete, muuseumide, arhiivide ja raamatukogude edukaks haldamiseks ilmselgelt vajalikud. Niisugused nimestikud on suurema osa muinsuskaitsealaste õigusaktide vundament ja paljude rahvusvaheliste konventsioonide põhielement, sh 1954. aasta Haagi konventsioon kultuuriväärtuste kaitse kohta relvakonflikti korral. Kahjuks on inventarinimestikud tihti alles ideede faasis. Kui toimub inimtekkeline või loodusõnnetus, maksab…

Paraku tuletavad just kriitilised hetked meile meelde meie enda ning meie pärandvara haprust ja ohustatust. Venemaa kallaletung Ukrainale on toonud taas kord fookusesse kultuuripärandi kaitsmise temaatika kriisiolukorras ning seepärast tuleb üle rääkida põhiasjad, et olla kriisideks võimalikult hästi valmis.

Veebisaidil pole seinu, näitusesaalil pole klahve!

… kõik, mis siin linnas on sündinud, on siia ka kuidagi maetud, ja kõik, mis siia on maetud, ei ole lõplikult maha maetud. Ja kõik siin olnud ja olevad ja tulevad „meie’d“ loovad midagi, mis selle koha teeb just selleks, mis temale on määratud.  Madis Kõiv „Luhta-minek“: Tardo liin Ilmamaa 2001: 340

COVID-19 kriis on pannud nii mõnegi muuseumitöötaja ahastama, aga ka järele mõtlema. Mis mõte on muuseumil, mis on külastajaile suletud? Kuidas saab muuseum oma tähtsuse säilitada siis, kui inimesed sinna ei pääse? Kas näitused, mille planeerimiseks ja ülespanemiseks kulub aastaid, tuleks muuta digitaalseks ja avada muuseum virtuaalkülastusteks?

Praegusel aastaajal ehk ei oskagi õnnest unistada, sest tundub ju, et õnn ja õnnelik olemine käib kaasas puhkuse, suve ja merekohinaga, mitte ajaga, mil tööülesanded hiilivad nädalavahetusse, tegemist vajavate asjade nimekiri kandub sunnitult ühest päevast teise ning samasse pilti tahaks paigutada ka lapsed, mehe-naise rolli ja hetke iseendale.

Üle maailma on üha enam aktuaalne kaasava keskkonna loomine ja uudsete lahenduste leidmine ning rakendamine. Järjest olulisemana kerkib esile vajadus luua selliseid tooteid ja teenuseid, mis arvestaksid erinevate sihtgruppide vajadustega.