Pimeduses vihvatavad või puuriida vahelt ilmuvad nahkhiired võivad nii mõndagi meist ehmatada. Kui nad inimest veel lähemalt uudistama tulevad, võib see tunduda rünnakuna. Ometigi said need väikesed õhuakrobaadid oma kõikide müsteeriumidega mulle armsaks kohe, kui neid mõni aasta enne näituse valmimist talvitumispaigas koos nahkhiireuurijatega loendamas käisin.
Muuseumid on näituste disaini meistrid. Oskuslikult õmmeldakse haaravaks looks kokku ajaloolised faktid, neid toetavad esemed ja arhiivimaterjalid. Lugu omakorda saab selga rätsepaülikonna, mis kätkeb endas hoolega valitud kujundust, värve ja muid graafilisi elemente.
Kalevipoja Koda toimetab Jõgevamaal väikses Kääpa külas. Sihtasutus on valla all-asutusena loodud 2004. aastal algselt Saare valla, nüüd Mustvee valla tiiva all.
Mõtteid inimkesksest lähenemisest muuseumides ERMi aastaraamatu nr 62 lugemise järel.
Eesti ICOMi uurde loodi 2021. aasta veebruaris keskkonnateemade töörühm. Keskkonnahoid on nii üle maailma kui ka kohalikult nõnda aktuaalne küsimus, et ehk ei vajagi põhjendamist, miks see on tähtis ka muuseumidele. Siiski tahan esile tuua keskkonnahoiu kui ühe jätkusuutlikkuse eesmärgi, mille kaudu on meie töörühm seotud 2019. aastal Kyotos ICOMi peaassambleel vastu võetud jätkusuutlikkuse eesmärkidega.
Keeleteadlane David Crystal on öelnud: „Ainsad keeled, mis ei muutu, on surnud keeled.“ Keel muutub kõikidel selle tasanditel – muutub sõnavara, muutub grammatika, muutub sõnade tähendus. Keel muutub eri põhjustel, olles tihedalt seotud ühiskondlike muutustega ja protsessidega (nt üleilmastumine, meediastumine), samas reageerib ka ühiskond ise keeles toimuvatele arengutele. Kõige lihtsam on keelemuutusi jälgida sõnavaras, tähenduse muutumisele me tavaliselt sedavõrd suurt…
Osalus ja kaasamisvõimalused on avatud ja moodsa institutsiooni pärisosa. Nii on osaluse ja kaasarääkimise võimaluste pakkumine muuseumides jõudnud näitustele, kogudesse, haridusse ja paljudesse teistesse tegevustesse. Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse „Kohtumised“ osaks on üks päriselt vaid osalusmeetodil sündivate näituste saal, kus igal aastal valmib kolm uut näitust. Eraldi osalusnäituste ruum on tänapäeva muuseumimaailmas unikaalne kogemus, kuid ERMis möödub selle esimesest näitusest…
Muuseum peab hoolima nii keskkonnast kui ka inimestest, nii töötajatest kui ka külastajatest. 1990. aastatel hakati arutama nn roheliste või jätkusuutlike muuseumide teemadel. Esmalt seostusid need diskussioonid muuseumide ökoloogilise jalajälje ja mõjuga kliimasoojenemisele.
Soov luua pärandile paremaid hoiutingimusi on alates 2000. aastate algusest pannud Euroopa muuseume looma ühiseid pärandihoidlaid. Idee sellisest pärandikeskusest on Eestis ringelnud juba viimased 15 aastat, kui mitte kauem. Et energiatõhus ja ressursisäästlik pärandihoidla tähendab ka ökonoomset majandamist ja lähtub ennekõike otstarbekusest, on neid rajatud n-ö muuseumiülestena. Nendesse on kokku kogutud mitme muuseumi kollektsioonid.
Külastasin muinasjutunäitust „Elas kord …“ Eesti Rahva Muuseumis selle aasta novembri lõpus, mask ees ning inimestega distantsi hoides. Õnneks on muinaslood sellised asjad, millega nakatumine on ainult hea, seepärast ootasin sellesse maailma sukeldumist väga. Minu plaan oli näitust uurida ja sellest kirjutada disaineri pilguga, aga enesele ootamatult avastasin end näitust vaatamas ja kogemas pigem läbi lapse silmade. Keskkond ja teema ise…
Täida palun allolevad väljad ja saadame Sulle uue numbri saabudes teavituse!
EMÜ Veebiajakiri
