20. novembril 80. sünnipäeva tähistanud Aime Kärneril on üle 50 aasta muuseumitöö kogemusi nii kogude uurimise kui publikuga töötamise vallast. Kuidas on muuseumitöö muutunud, millised inimesed sobivad kokku muuseumiga ning mis on muuseumitöö küljes hoidev ja motiveeriv jõud - neil ja teistel teemadel vestles juubilariga kolleeg Arvi Haak Tartu Linnaajaloo Muuseumidest.
Lõhkenud kanalisatsioonitoru, tormituultes hoidlalt pealt kistud katus koos seninägematu vihmavalinguga, sireenid ja vilkurid öös muuseumi poole kihutamas … Õudusunenägude stsenaariumidest muuseumitöötajatel puudust ei tule. Kahjuks ei ole nende näidete puhul tegemist ulmevaldkonda kuuluvate teemadega. Kui pioneeri moodi küsida, kas olete valmis, siis kui paljud meie muuseumidest võiksid kriisi saabudes reipalt vastata, et alati valmis?
„Sina näed muuseumi, mina näen põlevat maja!“ – just need sõnad ütles mulle endine päästja, täna Sisekaitseakadeemia päästekolledžis nõunikuna töötav Nikita Groznov. See lause võtab kokku fundamentaalse erinevuse, kuidas tajub kriisi muuseumis pärandivaldkonna ekspert ja mida näeb selles olukorras päästja. Ometi, selleks et võimalikult edukalt ja minimaalse kahjuga lahendada kultuuripärandiga seotud kriisi, peavad need kaks osapoolt teineteist mõistma.
Eesti Vabaõhumuuseumis (EVM) toimus eelmise aasta lõpus valminud arengukavas varasemaga võrreldes väike, aga märkimisväärne muutus: põhitegevuse tulemuslikkuse hindamisel lisandus kriteeriumina külastusarvude kõrvale külastajate rahulolu. Muuseumitöö tulemuslikkus ei seisne ainult väravast sisse jalutavate inimeste hulgas, vaid saadava kogemuse kvaliteedis. Külastajauuringutest saadav tagasiside võimaldab omakorda parandada pakutavat keskkonda ja teenuseid ning – loodetavasti – avaldub omakorda suuremas külastatavuses ja korduskülastustes. EVMis on…
HappyMe on veebikeskkond, mis on loodud selleks, et ettevõtted-organisatsioonid (aga ka iga inimene üksikult, sest inimestest ettevõtted-organisatsioonid vaieldamatult ehitatud ongi) saaksid kasutada oma täit potentsiaali. Nagu ikka, on selleks hea teada oma tugevaid ja tugevdamist vajavaid külgi ning kaardistada hetkeolukord ja arengutee nii indiviidi kui ka asutuse tasandil, sest ühtviisi elavad ja hingavad organismid on nad mõlemad. Tallinna Linnamuuseum katsetas…
Tööõnnest on saanud viimase kümne aasta jooksul väga populaarne teema. Kui veel seitse aastat tagasi kaheldi, kas on ikka hea mõte oma inimestele tööõnnest rääkida, äkki lähevad veel minema, siis nüüdseks on arusaam muutunud. See, et töö peab meile sobima ja rõõmu valmistama, on sama enesestmõistetav kui see, et töö eest makstakse tasu. Muutuste ajas on tööõnne hoidmine eriti oluline,…
„Kõik, mida on võimalik leiutada, on tänaseks leiutatud,“ sõnas USA patendivolinik Charles H. Duell aastal 1899. See kurikuulus väide on näide sellest, kuidas me alahindame inimese võimekust uusi asju välja mõtelda. On tõsi, et uuendused ei toimu pidevalt ja kõikides valdkondades, ent kus iganes on parem kasutada uudset lahendust, seda ka tehakse.
Muuseumit ja ekspositsioone on semiootikas käsitletud valdavalt multimodaalsete tekstidena ja muuseumidisaini tekstiloome ja kommunikatsiooni küsimusena. Selle kõrval võiks aga muuseume mõtestada läbi semiosfääri kontseptsiooni.
Hea disain on võimas. Suurepärane disain on nähtamatu.
Täida palun allolevad väljad ja saadame Sulle uue numbri saabudes teavituse!
EMÜ Veebiajakiri
