EMÜ Veebiajakiri

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi eelmise aasta sügisel avatud püsinäitus kannab valdkonnale iseloomulikku lipukirja: igavene noorus pole võimalik füüsilises maailmas, küll aga vaimu ja emotsioonide maailmas. Tõtt-öelda on selle juhtlause järgi elamine ja käitumine pea kõigi spordivaldkonna inimeste (olgu nad siis atleedid, treenerid, ajakirjanikud või fännid) salajane unistus. Naiivsus, kirg ja idealism on spordis lubatud – seda isegi siis, kui tippaastad…

Ametikoha poolest on Anton Pärn täna SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid juht. Kutsumuselt aga kooliajast peale arheoloog, kes viimasel ajal saab kaevamistel käia huvi ja hobi korras puhkuse ajast. Käesolev intervjuu sünnib kirjalikus vormis, väikeste täpsustuste ja kommentaaridega veebikohtumise raames. Ajakiri Muuseum tänab Anton Pärna väga põhjalike ja detailirohkete vastuste eest!

Digiteerimine on olnud viimastel aastatel mäluasutustes üks enim kajastatud teema. See on oluline töölõik materiaalsest pärandist e-kultuuri loomisel. Kuidas meil läheb? Pigem hästi, ehkki mõnikord tundub, et asjad siiski alati ei laabu nii, nagu peaks. Kuidas on muutnud reaalset olukorda muuseumides digiteerimise senised strateegiad ja arengukavad?

Distantsõpe tuli ja raputas. Pidime üle vaatama ja ümber hindama oma harjumuspärased õpetamismeetodid ja suhtlusstrateegiad õpetajatega. Suur osa õppetööst on toimunud paljude kuude vältel peamiselt veebis ning isegi siis, kui koolid on avatud, toimub põimõpe, hajutamine ja pidev riskide maandamine

Eellugu Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Kuigi vanades peakataloogides (selline nimetus oli kasutusel ERMis, teistes muuseumides olid inventariraamatud) lisati esemete infole füüsiline kirjeldus, leiab sealt aeg-ajalt ka esemetest tehtud joonistusi või mustvalgeid fotosid. Digitaalsed fotoaparaadid hakkasid muuseumidesse jõudma sajandivahetusel, kuid nende rakendamine esemete digiteerimiseks võttis veel aega – algeline oli nii tehnika, sellega ümberkäimise oskus kui ka arusaam,…

Sõna „kuraator“ pärineb ladinakeelsest sõnast cura, mis tähendab hoolt kandma või hoolitsema.1 Muuseumi kontekstis on kõnealune hool olnud tavapäraselt suunatud museaalidele – nende kogumisele, konserveerimisele ja vahendamisele. Viimastel kümnenditel on muuseumide prioriteete suurel määral ümber hinnatud, tuues tähelepanu keskmesse publiku vajadused ja tugevama kontakti kogukondadega.

Intervjuu toimus 2021. aasta varakevadel Tallinnas. On veel piirangute periood, kui kõik muuseumid publikule külastamiseks suletud. Vestlesime Lennusadamas (Vesilennuki 1) Urmas Dreseni hubases kabinetis.

2020.aasta lõpul toimunud ICOM Eesti seminar “Hooliv muuseum?” võttis vaatluse alla muusuemide rolli tänastes ühiskondlik-sotsiaalsetes oludes. Taustaks viimastel aastatel ICOMis toimunud diskussioonid muuseumidefinitsiooni üle－ kas muuseumid peaksid oma traditsioonilise missiooni, ainelise ja suulise pärandi kogumise, säilitamise ja tutvustamise kõrval aktiivselt suhestuma ühiskonnas päevakajaliste teemadega － ning Black Lives Matter ja COVID-19 pandeemia mõjud, arutleti hoolivuse ja respekti väljendamise teemadel muuseumides…